- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ükski piirang ei langeta põllumaa hinda
Peretalude arengu takistajaks ei ole põllumaa puudus. Talusid ja ettevõtteid on arendatud juba üle 20 aasta ja need, kellel on olnud eesmärk areneda, on seda ka teinud.
Toogem siin näiteks kas või meie aasta põllumehe tiitliga pärjatud talupidajad, kes on alustanud mõnekümne hektariga ja tänaseks kasvanud mitmesaja või ka üle tuhandehektarilisteks ettevõteteks, kus töötab sageli hooajal kümme ja enam inimest.
Eestis areneda soovivate ettevõtete jaoks on põllumaa hinnad olnud häbiväärselt odavad, vaid mõni aasta tagasi sai hektari kätte mõnesaja euroga. Praegu ei ole mõtet hädaldada, et välismaalased ostavad maa ära. Keegi ju ometi ka müüb seda maad. Müüvad meie oma eesti inimesed, põlistalupidajate pärijad.
Ka OÜ Estonias ja meie tütarettevõtetes on sisuliselt igapäevaseks aruteluks mõne kinnistu ostmine ning peaaegu igal nädalal toimuvad ka tehingud. See on olnud meie põhimõtteline valik läbi aastakümnete ja me oleme selleks kulutanud hulgaliselt nii enda kui ka laenuraha. Naiivne oleks arvata, et läbi müügipiirangute hakkaks kuskilt ilmuma turuhinnast odavamat maad. Kui tahad maad, siis tuleb selle eest nii rentides kui ostes maksta turuhinda ning selle teadmisega oma ettevõtmise areng üles ehitada.
Muidugi on küsimuseks seegi, kus peretalu algab ja lõpeb. Eelmisel sügisel Ameerikas Wisconsinis sealse piimatootmisega tutvudes juhtusin rohkem kui üks kord ettevõttesse, kus olid tuhanded lehmad paaris-kolmes farmis ja mida nimetati uhkusega pereettevõtteks, kuigi seal töötas 60-70 inimest.
Tehnoloogia arengu tõttu ulatub arenenud riikides põllumajanduses hõivatute osakaal üksnes 1-2% tööhõivest. Eestis oli 2013. aastal 621 000 hõivatust põllumajanduses osa- või täisajaga tegev kõigest 25 000 inimest, mis moodustas 4% kogu hõivest. Ei ole vahet, kas need 25 000 jagunevad peretalude või teiste põllumajandusettevõtete vahel, ja pole põhjust arvata, et põllumajandusse tuleks töökohti juurde. Järjest enam maal elavatest inimestest peavad tegelema muu tegevusega. Ja see, et maal oleks iga talukoht kasutusel, olgu siis maakodu, peretalu või väikeettevõttena, ei ole enam niivõrd põllumajandustootmise, kui kogu riigi regionaalpoliitiline küsimus.
Seotud lood
Maa müümine välismaalastele ei ole põllumajandussektori kõige suurem probleem. Seda on üsna raske siduda ka peretalude arenguvõimalustega.
Maamüügi piiramine välismaalastele on arutamist väärt mõte. Kuigi igasugune keelamine üldiselt ei ole mõistlik, on põllumaa meie jaoks emotsionaalse väärtusega ning seetõttu ka eestluse kandja, kirjutab Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu.
Statistikaamet uuris põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.
Põllumehed on sellel aastal üsna hoogsalt investeerinud masinatesse ja põllumaasse. Investeeringute maht on võrreldav 2012. aastaga, mis Eesti Statistikaameti andmetel oli 287 miljonit eurot.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele