Peretalude arengu takistajaks ei ole põllumaa puudus. Talusid ja ettevõtteid on arendatud juba üle 20 aasta ja need, kellel on olnud eesmärk areneda, on seda ka teinud.
Toogem siin näiteks kas või meie aasta põllumehe tiitliga pärjatud talupidajad, kes on alustanud mõnekümne hektariga ja tänaseks kasvanud mitmesaja või ka üle tuhandehektarilisteks ettevõteteks, kus töötab sageli hooajal kümme ja enam inimest.
Eestis areneda soovivate ettevõtete jaoks on põllumaa hinnad olnud häbiväärselt odavad, vaid mõni aasta tagasi sai hektari kätte mõnesaja euroga. Praegu ei ole mõtet hädaldada, et välismaalased ostavad maa ära. Keegi ju ometi ka müüb seda maad. Müüvad meie oma eesti inimesed, põlistalupidajate pärijad.
Ka OÜ Estonias ja meie tütarettevõtetes on sisuliselt igapäevaseks aruteluks mõne kinnistu ostmine ning peaaegu igal nädalal toimuvad ka tehingud. See on olnud meie põhimõtteline valik läbi aastakümnete ja me oleme selleks kulutanud hulgaliselt nii enda kui ka laenuraha. Naiivne oleks arvata, et läbi müügipiirangute hakkaks kuskilt ilmuma turuhinnast odavamat maad. Kui tahad maad, siis tuleb selle eest nii rentides kui ostes maksta turuhinda ning selle teadmisega oma ettevõtmise areng üles ehitada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele