Viljandimaa põllumehed on püsti hädas haneparvedega

Meelis Venno nentis, et ega hanede vastu midagi ette võtta oska. «Agronoom käib põllul ja karjub, eks nad siis lenda naabrite juurde,» kõneles ta.

Naabrite osaühingus Mangeni PM taimekasvatuse eest vastutav Heiki Aren tõdes, et seal on sama mure ja sada hektarit hernest löögi all. «Tänavu on hanesid tuhandeid,» kinnitas ta. Areni jutu järgi on veel suurem häda Põltsamaa talunikel: seal on kohati terved põllud puhtaks nokitud.

Osaühingu Kõpu PM agronoom Terje Lepassar tänavusega võrreldavat hanerünnakut ei mäleta. «Kuskil peab looduses midagi nihkes olema. Ühelt põllult ajad minema, teisele lendavad asemele,» ohkas ta.

Lepassare kinnitusel nokivad linnud välja varajase odra seemne, samuti panevad nad pihta talivilja orasele, nii et põldudel on tühje lõike. «Heinamaal nad suurt kurja ei teeks, aga neile ei tee ju selgeks, kus nad olla tohivad,» kurtis ta.

Hoiatuslasud ja ajalehed

Tarvastu valla osaühingu Nukike juhi Andrus Jürgensoni jutu järgi vibutavad haned ka tema juures kõige agaramalt nokka hernestele.

«Niisama autoga möödasõitmine neid ei heiduta. Tuleb õhku tulistada. Esimese paugu järel ei juhtu midagi, alles teise või kolmanda järel lendavad minema,» rääkis Jürgenson.

Pihta tulistada on hanedele teatavasti keelatud. Veel on Nukikese rahvas lindude heidutamiseks põldudele laotanud ajalehti. «Tundub, et need mõjuvad. Lendavale linnule tunduvad need ruudud vist suured ja hirmutavad,» ütles Jürgenson.

Olustvere õppetalus on juhataja Riho Kala jutu järgi suurima löögi all sordivõrdluskatse lapid. Et neid päästa, käib iga tunni tagant üks noormees linde hirmutamas.

Loe täismahus artiklit SIIT.