Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlased leidsid mageveest seni vaid rannikumeres levinud ümarmudila
Ümarmudilat leiti Eesti rannikumeres esmakordselt 2002. aastal – siia sattus kala suure tõenäosusega kaubalaevade pilsivetega. Tänaseks on ümarmudila arvukus plahvatuslikult kasvanud ning mitmel pool Eesti rannikumeres on ta muutunud väga tavaliseks liigiks. „Mujal maailmas on ümarmudil oma levilat laiendanud ka magevette,“ selgitas uuringut läbi viinud Eesti Maaülikooli kalateadlane Anti Vasemägi. Vasemägi sõnul on ümarmudil näiteks Põhja-Ameerikas edukalt levinud Suurde järvistusse ning sinna suubuvatesse jõgedesse: „Seetõttu on võimalik, et ümarmudil laiendab lähitulevikus oma leviala ka Eesti siseveekogudesse.“
Kalateadlane lisas, et mitmed varasemad uuringud on näidanud, et tegemist on väga agressiivse kalaliigiga, kes võib teisi põhjalise eluviisiga kalu nende elupaikadest välja tõrjuda. Laboratoorsete katsete põhjal maitseb punnpõsksele tulnukale ka lõhilaste mari. „Samas on ümarmudila kahjulikest mõjudest meie lõhilastele ja magevee kalafaunale üldisemalt veel vara rääkida,“ nentis Vasemägi.
Ümarmudil (Neogobius melanostomus) kuulub ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda ning tema algne elupaik on Kaspia, Musta ja Marmara mere piirkond.
Seotud lood
27 aasta jooksul on TOBROCO-GIANT arenenud ülemaailmseks kompaktlaadurite liidriks, pakkudes üht kõige ulatuslikumat tooteportfelli selles valdkonnas. Ettevõtte missiooniks on pakkuda intelligentseid lahendusi, mis lihtsustavad igapäevast tegevust erinevates tööstusharudes, olgu selleks siis ehitus, põllumajandus, haljastus või omavalitsused.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele