Ain Aasa: Ühest ettevõttest teevad ettevõtte tema inimesed

10 aastat tagasi, kui Aasa võttis juhtimise enda vedada, tehti tööd 300 inimesega, nüüd 130 inimesega. „Pigem võtame vajadusel juurde hooajalisi või ajutisi töötajaid. Tegime koondamisi, sest tehnoloogilised muutused nõudsid seda. Palju inimesi on läinud pensionile, meil oli tööl vanem kaader. Muutsime ka juhtimisprotsesse, meile kuulub mitu ettevõtet. Nüüd käib kõik siit majast - meil on ühtne juhtimine, üks juhatus ja raamatupidamine,“ selgitas Aasa ümberkorraldusi. „Need allettevõtted on hiljem juurde ostetud ja laienemisprotsess oli päris raske. Tundub, et nüüd alles saame vilju maitsta. Ega me pole eraldi eesmärgiks seadnud, et oleksime Eesti suurim põllumajandusettevõte. Pigem oleme kinni haaranud sellest mida elu pakkus. Eks see laienemine tundus mingil hetkel hullumeelne tegevus aga need otsused on vilja kandnud. Oleme mingil hetkel isegi oma ettevõtmistes kahelnud. See oli enne masu ja pärast masu ajal võimendus olukord veelgi. Ütlesime, et alati, kui lauda valmis saime, tuleb kriis - ka nüüd on uus laut valmis ja kipub kriis tulema.“Aasa selgitas, et laienedes osteti ettevõtteid juurde: Sõrandu farm ja hiljem Kabala Agro. „Vana Estonia omas 6000 hektarit maad, ostsime juurde 3000 hektarit ja 800 lehma. Sõrandust tuli juurde 200 lehma, tuli inimesi ja maid juurde. Erinevaid ettevõtteid liita on väga keeruline protsess. Inimsuhted on keerukad, tihti põrkad sellise suhtumise vastu, „et sina tuled meie õue peale majandama“. Ühtseks sulamine on võtnud päris pika aja aga nüüd enam neid probleeme pole,“ ütles Aasa.Biogaasijaam on tundlik süsteem

Oisu biogaasijaama planeeriti Aasa sõnul 5 aastat, koostööd tehti Tehnikaülikooliga. Viimased 2 aastat on biogaasijaam töös. Ehitati KIKi toetusega ja koostöös teise omaniku, Nelja Energiaga. „Jaam läks maksma 5 miljonit eurot ja on 1,2 megavati võimsusega. Kui alustasime jaama planeerimist, siis oli meil 5000 siga. Praegu meil sigu enam pole, ainult lehmad ja aeg-ajalt on meil jaamas toorainest puudu. Ostame turult juurde silo ja kartuli pulpi,“ selgitas Aasa. „Kõik toodetud elekter läheb müügiks, meie äripartnerid oskavad müüa. Jaama tasuvusaeg on üsna pikk, oleme arvestanud 12-15 aastat. Saadud soojaga kütame küla ja kohaliku kooli ning sedasama maja, kus me asume, siin on veel postkontor ja kauplus.“Soojaga on pigem probleemiks see, kuhu panna toodetu suvel, kui kütet pole vaja. „Laut, mis asub biogaasijaama kõrval, seda kütame elektriga – teisi mitte. Jaamast saadud digestaadi kasutame kõik ära, see läheb põllule tagasi. Me ei anna ära ühtegi tonni sitta, seda läheb meil kõike vaja. Iga päev toimub lägavedu kolmest punktist. Raudne reegel on, et kui toorainega varustamine on häiritud, siis langeb biogaasi tootmine koheselt. Sama reegel, mis loomakasvatuses,“ lisas Aasa.Kahte jumalat teenida ei saa

Küsimusele, kas ise mõne väikse firma omanik ei tahaks olla, sest tegevjuhina ja osanikuna on tegutsetud pikalt, vastab Aasa, et siis peaks ta siit ära minema. „Ega kahte jumalat ei saa teenida, ma ei saaks teha kõrvale oma firmat, ma ei jõuaks sellega tegeleda. Mis peamine, siiani on siin huvitav olnud. Kui ma siin lõpetan, siis võiks väiksema koormusega tööd teha aga mitte paralleelselt. Mulle pole lihtsalt omaniku staatus kunagi olnud eesmärk omaette,“ ütles Aasa. „Olen Estonia OÜ juhatuses, ka ise osanik ning suured otsused võetakse meil ühiselt vastu. Arutame kõike koos, kuuest omanikust neli töötab Estonias, nüüd kui Jaanus Marrandi liikus riigikokku. Meid seob juhatuses pikaajaline koostöö, tunneme ju kaua inimesi ja olusid. Loomulikult on meil eriarvamusi aga me lepime asjad kokku, sest meil on kõigil ühine huvi asju koos teha. Jaanus Marrandi ja Kalle Liblikuga olime esimeses klassis samas koolis, koos keskkoolis ja Tehnikaülikoolis. Ka Andrus Lundiga oleme siin pikalt töötanud. Tunneme nii kaua üksteist, vaidleme oma vaidlemised ja leiame koos lahendusi. Minu asi on tõestada oma mõtete õigsust. Kui mulle ära tõestatakse, et mu otsus oli vale, siis teeme teistmoodi.“Rõõmud koos raskustega

„Hästi on siis, kui alustad viljalõikusega, siis tunned fiilingut aga seda ainult esimesel nädalal. Pärast on lõpu ootus, sest lõikus kestab poolteist kuud. Eks põllumajanduses tegutsemine teeb ka rõõmu. Käivitasime lauta, see oli väga raske protsess - loomi läks välja, sest neil tekkis stress. Nad polnud harjunud vaba liikumisega. Samas on tingimused lehmadele vabapidamisel paremad ja toodang suurem. Ette on näha, et piimatootmise potentsiaal on oluliselt parem,“ selgitas Aasa. „Me ei kasuta oma lautades robotlüpsi, kuna suurtootmises on seda keerukas kasumisse saada. Ekspluatatsioon on kallis, ma ei ütle, et loomadele halb või piima ei saaks. Lühikeses vaatevinklis on raske robotlüpsiga kasumit teenida, aga eks alati on ka teistsuguseid arvamusi.“Ettevõtte plaanide juurde kuulub veel ühe lauda ehitamine, senise kolme lüpsilauda ja ühe noorloomalauda juurde.„Planeerime alustada ehitust 2017. aasta kevadel ja samal sügisel lõpetada, nii oleme alati teinud. Eks me jälgi kuidas majanduslik olukord lubab, sest me ei tea kuidas asjad Eestis lähevad. Õnneks ei ole turul veistega nii suurt konkurentsi. Sigadega on turul suurem konkurents ja suured tegijad – nendega on võistelda väga raske. Oma piimatoodangu müüme Valiosse, kogu grupi piim läheb sinna. Eks meile meeldib kaubelda ja nad on meile olnud hea partner,“ kirjeldas Aasa. „Meie eesmärk on ekstensiivsest laienemisest saada efektiivseks tootmiseks. Loodame, et selle me täidame. Selleks peavad olema head inimesed ja teadmised ning oskused, ega rohkem vaja ole.“Eesmärkide püstitamise kohta ütles Aasa, et ta on teinud ettevõtte plaanid viie aasta perspektiivis. „Proovime luua pikemat vaadet aga elu on pidevas muutuses, kuid mingisugune teadmine kuhu ettevõte liigub, see peab olema. Korrektiivi peame olema alati valmis tegema. Eks mul endal on maamehe tarkus, mis põhineb ka kogemustel. Mulle endale meeldib uurida ja selgeks teha uusi tehnoloogiaid ja tehnikat. Vaikselt õhtuti loen ja vajadusel uurime teistest ettevõtetest või mujalt Euroopast juurde. Tahan asjad enne otsustamist alati selgeks teha.“Kõike ei jõua kinni maksta