Ka pealtnäha terved taimed võivad olla ohtlike taimehaiguste kandjaks

2013. aasta oktoober oli must kuu Itaallastele, kuna Lecce provintsis Apuulia maakonnas tuvastati oliivipuudel ohtlik bakter (Xylella fastidiosa), mida seni oli peetud pigem viinapuude ning tsitruseliste haigustekitajaks. See oli esmakordne kahjustaja leid Euroopas, mis arvatavasti sisse toodud dekoratiivsete kohvipuudega Costa-Ricast. Aina karmimate meetmetega on üritatud bakteri levikut peatada, kuid seni pole seda suudetud ning kahjustaja laiendab oma haaret mööda Itaalia saapakontsa põhjapoole. Alles hiljaaegu võeti Euroopa Komisjoni poolt vastu otsus erakorraliste tõrjemeetmetega bakteri leviku peatamiseks, mis tähendab enam kui 11 miljoni haigestunud oliivipuu hävitamist. Mõistagi ei ole taoline otsus kohalike seas populaarne, sest määrab hävitamisele mõnikord mitmesaja-aastased taimed, mis püsinud läbi inimpõlvkondade. Seetõttu pole bakteri poolt tekitatud kahju mõõdetav üksnes rahanumbriga, vaid jätab sügava armi ka kohalikule kultuuriloole.

Taimekahjustajavabad piirkonnad on kaitse all

Uues keskkonnas juba jõudsalt kanda kinnitanud kahjustajate puhul ei pruugi nakkuskollete hävitamine olla enam võimalik. Saab vaid keskenduda kahjustaja edasise kontrollimatu leviku ärahoidmisele ning kasutada karantiinseid meetmeid vaid piirkondades, kuhu kahjur veel jõudnud ei ole. Üheks selliseks näiteks on viljapuu-bakterpõletik, mille suhtes on Euroopas säilinud vaid vähesed kaitstavad piirkonnad. Kaitstav piirkond, milleks on tunnustatud ka Eesti, on piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht ohtliku taimekahjustaja levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllukultuuride kasvatamise tõttu.

Haigused ja kahjurid levivad inimtegevuse tõttu

Uued riskid taimekahjustajate näol võivad ohustada erinevaid piirkondi ka tulenevalt hooajalistest ilmastikuolude muutustest ning kliima järk-järgulisest soojenemisest. Isegi minimaalne temperatuurimaksimumide muutumine võib nihutada kahjustajate potentsiaalset leviku kaugust. Samuti on võimalik taimehaiguste ümberkohastumine teistsuguste ilmastikuoludega või uutele peremeestaimedele, sest ka taimekahjustajad on elavad organismid, mis peavad oma elutegevuse säilimiseks kohanema kõigi looduslike ning inimtekkeliste protsessidega. Samas peab tõdema, et peamiseks haiguste ja kahjurite edasikandjaks on just inimene ise ning kahjustajate levik pikemate distantside või looduslike barjääride taha toimub saastunud taimmaterjali transportimisel.

Taimekahjustajad kohanevad ka põhjamaiste ilmaoludega

Ka Eestit ohustavad mitmed taimekahjustajad, mis on võimelised siinsed karged talved üle elama ja põhjustama suurt kahju kohalikele metsadele, põllukultuuridele ning muule elustikule. Käesoleval aastal on mitmetest sissetoodud rododendroni taimedest tuvastatud ohtlik tamme äkksurm (Phytophthora ramorum), eelmisel aastal leiti mitmest puukoolist ohtlik ploomirõugete viirus. Kuigi Euroopa Liidu ühtse turu ja vaba kaubanduse jaoks on kehtestatud omad reeglid ja nõuded taimede ja muu taimse materjali kvaliteedi tagamiseks, ei ole ka need igas olukorras täielikult vettpidavad.

Vältige taimekahjustajate levitamist!