Kalle juhiste järgi toimis Põlvamaal Võhandu jõe ääres elav Viira vesiveski omanik. Et Võhandu jõgi on oluline lõheliste elupaik nõuab keskkonnaamet kas veskipaisu eemaldamist või kalatrepi ehitamist. Aga et veski omakorda on muinsuskaitse all, ei luba muinsuskaitse amet eemaldada jõe põhjast olulist põhjapalki, mis on paisu tekitajaks.
"Põhjapalk on sellepärast tähtis, et ta on kunagise selle veskitammi üks osa. Tamm ei ole oma hiilguses säilinud, tamm on säilinud osaliselt, aga see, mis on säilinud, see on meie jaoks püha ja puutumatu," ütles muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor Viktor Lõhmus.
Selline suhtumine pahandab aga veesprotlasi, kes pigem sooviks loodusliku pildi taastamist, kui tehisehitist jõkke. "Täna keset kaitseala lüüakse lihtsalt kopp sisse, suunatakse jõgi korraks teisele poole, ehitatakse midagi, raisatakse kümneid tuhandeid eurosid, selle asemel, et võtta üks palk eest ära ja lasta jõel voolata nii nagu ta tuhandeid aastaid on voolanud? Kui palju üks palk maksab," küsis Võhandu maratoni korraldaja Hillar Irves.
Viira veski omanik Rain Tobreluts vastaks: 48 000 eurot ja ilmselt kulub enamgi. Tema huvi on pais säilitada, et tulevikus alustada jõel ka hüdroenergia tootmisega, mistõttu on ta teinud ka mahukaid kulutusi, et vastata keskkonnaameti nõuetele. "Ainult keskkonnamõjude hindamine oli üle 8000 euro. Lisanduvad mõõdistamised, veskiplaanid jmt - üsna kulukas [ettevõtmine]," sõnas Tobreluts.
Nii ongi Viira vesiveski Keskkonnaameti sõnul hea näide sellest, et paisude ja kalapääsude näol on tegemist raske ja keerulise teemaga, mis edeneb visalt.