Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaktsiini külvati väikelennukitelt seitsme päeva jooksul 6 100 km² suuruses puhvertsoonis 50 km ulatuses Vene Föderatsioon maismaapiiririst ning 30 km ulatuses Narva jõest. Vaktsiinikülvi alustati Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostati vaktsineerimist Ida-Virumaa aladel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute liikumise vahendusel teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015 aasta kevadest vaktsineeritakse vaid Vene Föderatsiooniga piirnevaid alasid.

Käesolevaks ajaks on marutaud Baltimaadest välja tõrjutud- Veterinaar ja Toiduamet kuulutas Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks 2013 aasta kevadel, 2015 aasta esimeses pooles saavutas marutaudivabaduse Läti Vabariik, 2015 aasta teises pooles ka Leedu Vabariik.

Hoolimata sellest ei tohi marutaudi taasnakatumise riski alahinnata, sest praegugi on marutaudioht Eesti idapiiril suur. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2016 aasta kevadel.