Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaeluminister andis selgitusi põllumeeste toetuste kohta
Eile vastas Riigikogu infotunnis maaeluminister Urmas Kruuse Artur Talviku esitatud küsimusele põllumajanduse olukorra, Siret Kotka esitatud küsimusele põllumeeste toetamise kohta ja Arno Silla esitatud küsimusele Veterinaar- ja Toiduameti tegevuse hindamise kohta sigade Aafrika katku leviku tõkestamisel.
Artur Talvik tundis muret, et põllumehed peavad orienteeruma meeletus regulatsioonide rägastikus. Maaelu uus arengukava nägi ette nõustamiskeskuse loomise, mis aga ei täida saadiku sõnul neile pandud kohustusi.
Kruuse tunnistas probleeme. „Strateegilises mõttes on selle keskuse tulevikuroll ääretult tähtis. Me ei saa kunagi välistada ühegi uue süsteemi käivitamisel, et ei esineks absoluutselt mingeid raskusi. Kindlasti võib ka praeguses olukorras mingeid ebamugavusi olla. Riik on teinud valiku, ta on suunanud raha sihtasutusele, milles toimub inimeste tööle võtmine ja süsteemi väljaarendamine,“ ütles Kruuse. Tema sõnul on kogemus on näidanud väga selgelt ühte: mida rohkem on olnud võimalusi anda konkreetselt põllumehele nõu, kaasa arvatud taotluste kirjutamisel, seda kvaliteetsemad ja paremad on olnud taotlused ning seda parem on olnud ka PRIA-l neid tegevusi menetleda ja rahastada.
Marika Tuus-Laul polnud rahul põllumeestele üleminekutoetuste maksmisega. Kruuse tõrjus etteheiteid nagu oleks valitsus olnud leige põllumeeste hääle suhtes. Tema sõnul oli konkreetne kava selleks, mismoodi põllumehi aidata ja leevendust antud sektorisse tuua. „See oli seotud vähemalt kahe olulise asjaga. Esimene osa on meie pikaajalised läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil, et saada erakorralist abi, mida me ka koostöös Balti riikidega tegelikult saavutasime,“ selgitas Kruuse.
Ta märkis, et Eesti sai kindlasti lähtuvalt oma tootmispotentsiaalist ja oma suurusest parima toetuse, mis on 7,56 miljonit eurot. „Riik pani sinna kohe erakorraliselt juurde täpselt samapalju ja kavatseb selle aasta lõpus välja maksta erakorraliselt 10,56 miljonit eurot,“ ütles Kruuse. Lisaks sellele muudeti kiiresti seakasvatuse bioohutusnõude investeeringu meetmed. Selle kasutus oli natuke üle 6 miljoni euro. Teine osa, mis puudutab Euroopa turgu üldiselt ja mis puudutab ka meie piimandussektorit, siis võrreldes eelmise aasta septembriga on piimatoodang 1,7% kasvanud.
Kruuse kinnitas, et PRIA ja riik on täiendavalt pingutanud, et ka täiendavad põllumeeste otsetoetused saaksid detsembrikuus välja makstud või nende väljamaksmist alustada.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele