Millist küttelahendust eelistada?

Keskmise majapidamise saab aastas ära kütta tonni või pooleteise vedelgaasiga. Vedelgaasihoidla on tüüpilise 150 m2 suuruse maja puhul paigaldatud Hormi sõnul ka euroalusele. See peab kindlasti seisma majast väljas, seinast vähemalt viis meetrit eemal. Tüüpiline mahuti on 210 kg, millest piisab kolmeks kuuks. Horm nendib, et kõige levinum on kolme euroaluse laiune hoidla. 

Kardetakse gaasi. Gaas on ohutu, kui on järgitud kõiki nõudmisi, kinnitab Horm. "Tõenäosus, et midagi juhtub, on mikroväike," ütleb Horm. Kui gaasipliidis on leke, siis see on lõhnast kohe tunda. "See ruum võib gaasi ka täis olla, aga selleks, et see gaas reaalselt plahvataks, peab leke väga suur olema. Teatud kogustes gaas ei sütti isegi."

Ohutuse mõttes on kodus gaasikatlal avariiklapp. "See peaks olema kuulda, kuidas see sulgub. Kui lülitad kõik välja, siis minuti jooksul peab käima klõps, kui klapp toru sees sulgub," ütleb Horm ja lisab, et sõltuvalt lahendustest on osas kohtades ka lekkedetektorid, kuid igal poole pole neidki tarvis.

Ohtlikud on hoopis vanad punased gaasiballoonid, mida Hormi sõnul ikka veel üritatakse kuskil täita, ehkki Euroopa Liidu nõue on, et seda ei tohi teha. Tänapäevane komposiitgaasiballoon on märksa ohutum. Selleks, et midagi juhtuks, peab temperatuur palju kõrgemale tõusma.

Gaasiküte on jamavaba. Gaasi puhul on lihtne säilitada toas temperatuuri. Öise temperatuuri saab reguleerida madalamaks. Samuti päeval, kui elanikud on tööl ja koolis, ei pea kodus temperatuuri 22 kraadi peal hoidma. Samas näiteks talvel kaheks nädalaks puhkusele sõites kütab automaatika kodu etteantud temperatuurinäiduni edasi ning ei pea niiskeks tõmbuva kodu ja külmuvate toalillede pärast muretsema. Gaasikatla reguleerimine käib nupuvajutusega, hooldada on seda vaja kord aastas.

"Gaasiküte on jamavaba," sõnas Andrus Horm, kuid nentis, et selle kütteviisi puhul on probleemiks maine. "See tundub justkui midagi ohtlikku. Kuid oluline on see, et amatöörid ei lähe katsuma, vaid on oma järelevaataja, kes sellega tegeleb." Teine probleem on olnud gaasi hind ning kolmandaks mainis Horm kvaliteeti. "Vedelgaasi puhul on oluline süveneda, kelle käest seda osta. Kahjuks on Eestis liikvel solkvedelgaasi, mille tulemusel ummistuvad düüsid. Samuti petetakse mahtudega - mahutisse pumbatakse vähem gaas," hoiatab Horm ning täpsustab, et osta tasuks tuntud ettevõtetelt, kelle puhul on võimalik kvaliteeti kontrollida.

Maagaasi puhul on miinuseks see, et kui pole trassi, siis pole ka kütet. Alexela grupi kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste nendib, et Eestis on palju uusarendusi, kuhu maagaasi põhitrass ei ulatu. "Praegu, kui majaostjal on valida kahe krundi vahel, mis muidu on üsna sarnased, siis ei tehta otsust selle põhjal, kas on olemas gaasitrassi ühendus," ütleb Kaareste. "Aga seda peaks vaatama. Gaasitrassi olemasolu võib 150 m2 maja puhul küttekulud kohe 20 eurot alla viia." Maagaasi põhitrass kuulub Eleringile, väikepiirkondades on 26 ettevõtet, kes pakuvad asulates oma väikevõrku. Kaareste sõnutsi on turg avatud, kes tahab, võib Eleringi poole pöörduda.

Võimalusi veel. Rahakotile kõige säästlikum kütteviis on haluküte. Kaareste toob aga välja, et uuringutega on tõestatud ahjukütte negatiivne mõju tervisele ahjuküttega linnapiirkondades. Lisaks ei ole ahjuküte kuigivõrd mugav viis kodu soojaks kütta, ehkki romantiline. "Puit on räpane, kui vaadata, mis korstnast tuleb puidu, õli või gaasi põletamisel. Gaasi puhul tuleb põhimõtteliselt ainult aur. Kogu orgaanika põleb ära seal. Fossiilkütuse põletamine on kõige puhtam," mainib Kaareste. "Puidu puhul lisaks lämmastikdioksiidile ehk süsihappegaasile tekivad mitmesugused väävliühendid. Ja kes paneb käe südamele, et paneb ahju vaid puhast kuiva kasehalgu?" Kaareste sõnul käituvad säästlikult need, kes panevad lisaks õhksoojuspumba.