Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Huvi mesinduse vastu kasvab
„Nii kutseliste kui hobimesinike arvu kasv näitab, et huvi mesindusega tegelemiseks on viimastel aastatel kasvanud. 2014. aastal toodeti Eestis rekordilised 1155 tonni mett,“ ütles Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Kuna küsitluste andmeil sooviksid mesinikud veelgi rohkem mett toota, tuleb toodangumahtude kasvatamise kõrval üha aktiivsemalt tegeleda ka turustamisvõimaluste otsimisega. Kindlasti aitab nende võimaluste leidmisele kaasa teadmine, et Eesti tarbijad eelistavad kodumaist mett.“
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil oli 2015. aastal Eestis kokku ligikaudu 48 000 mesilasperet. Mesilasperedest 55 protsenti peavad hobimesinikud, kes peavad kuni 10 mesilasperet. Üle 150 mesilasperega kutselistele mesinikele kuulub 14 protsenti mesilasperedest.
Praegu müüvad mesinikud ligikaudu 78 protsenti meetoodangust otse tarbijatele, müügipunktist turul, laadal või üritusel, 10 protsenti toodangust müüakse pakendajatele ning 9 protsenti kaubandusele. Ka enamik tarbijaist eelistab osta mett otse mesinikult.
„Mesindus on väga eripärane sektor, kuna suur osa toodangust turustatakse otse tarbijale. Mesi on spetsiifiline toode, nö tervisekaup, mis on tarbijale kallis ning tarbija tahab isiklikku suhet tootjaga, et olla kindel ostetava mee kvaliteedis,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Otsemüügi edendamiseks tuleks toetada isiklikke kontakte tarbijate ja mesinike vahel.“
Eesti siseturul aitaks Marje Josingu sõnul müüki suurendada Eesti mee kvaliteedi parem esiletoomine ja imporditava mee kvaliteedi kontroll. Välisturgudele minemiseks tuleks aga ennekõike suurendada ühistegevust, et oleks võimalik pakkuda piisavalt suuri koguseid.
„Uuele turule sisenemiseks vajaliku tunnustamisprotsessi läbimine ja seal oma toodangule koha leidmine on keeruline. Selleks peaksime suutma pakkuda suuremaid koguseid, mis omakorda nõuab mesinikelt senisest suuremat koostööd,“ lisas Josing.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmeil oli 2015. aasta seisuga kantud registrisse 1976 mesilat ca 21 000 mesilasperega. Uuringust selgub, et teadlikkus mesilasperede registreerimise nõudest on suurenenud. Kui 2013. aastal oli mesilasperede registreerimise nõudest kuulnud ja mesilased registreerinud 73% uuringus osalenutest, siis 2015. aastal juba 91 protsenti.
EKI uuringut „Eesti mesindussektori struktuur 2015“ tutvustati täna Maaeluministeeriumis toimunud mesinduse ümarlaua raames. Ümarlaual osalesid Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing, Saaremaa Meetootjate Ühing, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Eesti Mesinduse Koostöökogu ja Eesti Mee Ühistu esindajad.
EKI uuring Eesti mesindussektori struktuur 2015
Uuringu tulemuste kokkuvõte Eesti mesindussektori struktuur: ettekanne
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele