Prantsusmaa üleujutused panid rapsi ja nisu kallinema
Nädala börsiuudised: Prantsusmaa üleujutused panid nisu hinna tõusma; üleujutused ohustavad ka rapsi; fondid panustavad USAs nisu hinnatõusule; Vietnami põuad kiirendasid kohvi hinnatõusu; nafta jätkab kallinemist.
Prantsusmaa üleujutused panid nisu hinna tõusma
Euroopas on toidunisu hind juuni algusest alates tublisti tõusnud, sest Prantsusmaa üleujutuste tõttu on mitmetes piirkondades kuulutatud välja eriolukord, vahendab agrimoney.
Eelmisel reedel teatas Prantsusmaa põllumajandusbüroo FranceAgriMer, et vähendas riigi pehme nisu seisukorra hinnangut 2 protsendipunkti võrra 81 protsendini.
Tegemist on jätkuvalt hea numbriga, aga nädala võrdluses oli langus suur ning eelmise aasta samal ajal oli hinnang 89 protsenti.
Prantsusmaa nisu seisukord on halvenenud just liigniiskuse tõttu, mis võib soodustada ka haiguste levikut. Lisaks sellele on nisu kasv aeglane, mis võib vähendada valkude taset.
„Liigne vihm Prantsusmaal on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis hakkab mõjutama nisu kvaliteeti,“ ütles Terry Reilly Futures Internationalist.
Reilly lisas, et ka Lõuna-Venemaal on vihma liiga palju, kuid see mõjutab peamiselt maisi. Samas on ka Venemaa nisu ekspordihinnad tublisti kasvanud, selgub portaali blackseagrain.net’i andmetest.
Pariisis kaubeldava toidunisu hinnale on viimastel nädalatel positiivselt mõjunud ka USA nisu- ja maisituru tugevus, mis on hoogu juurde saanud USA keskosa vihmadest ja fondide ostuhuvist.
Nädalaga kallines toidunisu hind (detsembri futuur) 1,8 protsenti ja tonni eest tuli neljapäeva õhtul maksta 176 eurot. Tegemist on kõrgeima tasemega alates veebruarist.
Üleujutused ohustavad ka rapsi
Sellel aastal vähenevad Prantsusmaal nii rapsi- kui ka odrasaagikus, sest liigniiske ilm on suurendanud haiguste levimise ohtu, teatas riigi põllumajandusministeerium esmaspäeval.
„Sellel aastal on niiske ilm soodustanud kahjurite ja seente levikut, eriti Kirde-Prantsusmaal,“ teatas ministeerium.
Prognoositakse, et see mõjub kehvasti ka saagikusele, mis langeb 3,39 tonnile hektarilt – see on 4,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Külvipind on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud aga 1,2 protsendi võrra 1,5 miljoni hektarini. See pole siiski piisav, et saagikuse vähenemist ära katta ning tootmine langeb 3,7 protsendi võrra 5,1 miljoni tonnini.
Taliodra saagikus väheneb Prantsusmaal veelgi kiiremini – kokku 6,1 protsenti. Tõsi, külvipind on siiski kasvanud ja see tähendab, et tootmine langeb kokkuvõttes vaid 0,5 protsendi võrra 9,5 miljoni tonnini.
Rapsiseemnete hind kallines nädalaga 1,4 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks juba 381 eurot. Viimastel kuudel on hindu toetanud ka soodne nõudluse ja pakkumise dünaamika.
Kooritud piima pulbri hind langes nädalaga Euroopas 0,8 protsendi võrra ning tonn maksab 1700 eurot. Mai lõpus teatas USA valitsus, et piimahinnad ei pruugi enne järgmist aastat taastuma hakata. Nad hoiatasid, et Uus-Meremaal võivad hinnad püsida madalal kuni 2018. aastani ning suur osa Euroopa piimatootjatest panevad mõne aasta jooksul pillid kotti.
Veel aasta alguses uskusid turuosalised, et taastumine algab selle aasta teises pooles. Kuna tootmist pole eriti vähendatud ning varud on jätkuvalt suured, siis pole erilist taastumist toimunud ja paljude analüütikute sõnul ootab sektorit pankrotilaine.
Vietnami põuad kiirendasid kohvi hinnatõusu
Vietnami kohvitoodang langeb 4 aasta madalaima tasemeni. Peamiselt on saagile kehvasti mõjunud laiaulatuslikud põuad, vahendab agrimoney.
USA Põllumajandusministeeriumi Vietnami brüoo prognoosib, et riigi kohvitoodang väheneb 2016-2017 hooajal eelmise aastaga võrreldes 7 protsendi võrra 27,3 miljoni kohvikotini.
Farmerid on oma olukorda parandanud niisutussüsteemidega, mis said vett hoidlatest ning maa-alustest allikatest.
Peamiselt toodetakse Vietnamis Robusta kohvi (madalama kvaliteediga kohv kui Arabica). Robusta kohvi hind tõusis nädalaga 3,6 protsenti ning tonn maksab 1712 dollarit.
USAs kallines maisi hind 2,3 protsenti ning buššeli eest tuleb välja 4,23 dollarit. Nisu hind tõusis lausa 8,2 protsenti ja buššel maksis neljapäeva õhtuks 5,13 dollarit. Hinnatõusule on kaasa aidanud riskifondid, mis on suurendanud oma tõusule panustavaid positsioone kahe aasta kõrgeima tasemeni. Samuti on USA keskosa tabanud suured vihmad.
Sojaubade hind tõusis 2,6 protsenti ja buššel maksab 11,36 dollarit. Kakao hind kallines 1,2 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 3087 dollarit.
Nafta hind jätkab tõusu
Toornafta hinnale nähakse aasta teises pooles tõusu ning see tähendab, et naftafirmad hakkavad rohkem kulutama.
Superior Energy tegevjuht David Dunlap ütles CNBC-le, et toornafta hind tõuseb aasta lõpuks tõenäoliselt 60 dollarini barrelist.
„Aasta teises pooles näeme hindasid rändamas üles, kuna OPECisse mitte kuuluvate riikide toodang hakkab langema, sealhulgas ka kildatoodang USAs. Seetõttu hakkame jõudma lähemale nõudluse ja pakkumise tasakaalule,“ ütles Dunlap.
Naftaseadmete valmistaja Core Laboratories’i tegevjuht David Demshur on samuti seda meelt, et naftaturul peaks aasta lõpuks olema suurem tasakaal. „Kuna nafta hind tõuseb, siis hakkavad ka naftafirmad rohkem kulutama. Ma arvan, et investeeringute eelarvet enam ei vähendata,“ ütles ta.
Dunlapi sõnul on nafta hinna järsk langus aga paljudele USA naftafirmadele toonud kaasa rahapuuduse ning ettevõtted asuvad kulutama alles siis, kui nafta püsib üle 50 dollari taseme.
Nädalaga kallines WTI toornafta hind 3,4 protsenti ja Brent lisas 5,7 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 50,81 ja 51,97 dollarit. Rotterdami 95 bensiini hind oli neljapäeva õhtul aga 521 dollarit tonnist.
