Fotod: Rukkiselts ja rukkikasvatajad pidasid lõikuspidu

Rukkiselts ja rukkikasvatajad pidasid lõikuspidu  Foto: Postimees/Scanpix

24. novembril peeti Sangaste lossis lõikuspidu – Eesti Rukki Selts võttis kokku aasta jooksul tehtu ja tunnustas koos koostööpartneritega tublimaid rukkikasvatajaid.

Seltsi president Vahur Kukk tegi ülevaate selle hooaja tegemistest, mis tänavu olid eriti mastaapsed – algatati aktsioon „Eesti Vabariik 100 - 100 rukkipõldu - miljon juubelileiba“, löödi kaasa projektis „Rahuleib 2017-2018“  ja loodi fond „Krahv Bergi nimeline innovatsioonipreemia“.

Üleskutse: Tule rukist kasvatama

Eesti Vabariik 100 - 100 rukkipõldu - miljon juubelileiba

Helve ja Juhan Särgava: Rukkikasvatus on auasi

Tänavune "Rukkikülvaja 2016" on Ants-Endel Sõrra

Innovatsiooni maamajanduses hakatakse tunnustama Bergi preemiaga

Tuuli Vaarak: Kogemus ja läbimõeldud majandamine loeb

Vahur Kuke sõnul käib kogu trall ikka ümber rukki. „Kogu meie tegevuse eesmärgiks on ju rukki kasvatuse, toodetu väärindamise ja tarbimisharjumuste tõstmine,“ lausus Kukk ja lisas, et nii panustatakse sellesse, et kõik need kolm olulist teemat saaks piisavalt tähelepanu.

Tema sõnul on küll rukkikasvatus kogu maailmas langenud, nii suurte tegijate juures, nagu Saksamaa, Valgevene ja Poola, aga ka meil. „Meil on kasvatajaid vähem, kui eelmistel aastatel. Kui 2015. aastal toodeti Eestis kokku 54,7 tuhat tonni rukist, siis 2016 oli see number 41,9. Samas on rohkem asutud kasvatama maherukist ja ka toetus ’Sangaste’ rukki kasvatusele on abiks olnud, et seda ikka kasvatatakse, näiteks sai toetust tänavu 75 taotlejat. Probleemiks on madal kokkuostuhind, söödaviljal on see 95 eurot tonn ja toiduviljal keskmiselt 108 eurot tonn,“ rääkis Kukk ja lisas, et rukkikasvatust saame me mõjutada kõik, esmalt läbi toitumise. „Nii tasub süüa erinevaid rukkitooted“.

Suured saagid.

„Viljelusvõistluse kaudu olen püüdnud ka rukkiasja edendada. See on võistlus, kus kasvatajad tõesti proovivad kõige paremaid sorte, nutikamaid taimekasvatusnippe ja erinevaid tehnoloogiaid. Tänavuse rekordsaagi, 10,4 tonni hektarilt, sai noor ja andekas agronoom Tuuli Vaarak Savikoti Agrost. Tema saavutas ka kvaliteedi osas esimese koha ja tulukuse arvestuses jagas 1.-2. kohta. Aga ka Aare Leidikul Luunja Mõisast oli hea saak – 9,7 tonni hektarilt,“ rääkis Ameerikas. Samas pani ta kasvatajatele südamele, et jälgida tasub ikka ka tasuvuse poolt. „Agrotehnoloogia on läinud aastatega järjest keerulisemaks. Oluline on mõelda ka seda, kui palju üldse katsetada erinevaid tehnoloogiaid rukkikasvatusel, sest siin on sein ees tasuvuse poole pealt.“Ameerikase sõnul on Baltic Agrol tänavu sõlmitud rukkilepinguid ligikaudu 10 000 tonnile viljale.  „Söödaviljana ekspordime 4000 tonni keskmiselt. 6000 tonni väärindame oma mobiilveskites söödaviljana. See teenus on põllumeestele väga mugav, jääb ära vilja vedu söödatehasesse ja tagasi. Tänavu vurab põllumeeste juurde juba 5 masinat seda teenust osutama. Lisaks müüme ka Tartu Millile 3,6 tonni toidurukist,“ lausus Ameerikas ja lisas, et tänavu oli rukki puhul põhilisteks probleemideks kvaliteet – langemisarv ja tungaltera.

Rukis - võistluste kokkuvõte  Foto: Viljelusvõistlus

Enno Feldveber, OÜ Suislepa Vili

Einar Pärnpuu, Reinu-Einari OÜ

Jüri Smitt, Adavere Agro AS

Tuuli Vaarak, Savikoti Agro OÜ

Aare Leidik, Luunja Mõis OÜ

Tanel Tõrvand,Vitsjärve Põldur OÜ

Toomas Remmelkoor, Harju talu FIE

Rukis pandi laulu sisse.

Päeva lõpus tunnustati parimaid rukkikasvatajaid.

Pidulikule osale pani punkti seltsi liikme, laulja Voldemar Kuslapi, meeleolukas etteaste.

Eesti Rukki Selts pidas lõikuspidu  Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150