Mis saab põllumajandusest siis, kui tuleb jälle kehv saagiaasta?
Põllumajandussektoris tegutsejad on nagu osavad kaskadöörid, kes Ameerika mägedel kihutades võtavad tõuse ja languseid ning hoiavad hinge kinni, et vagun vaid rööbastel püsiks. Volatiilsus on sektorit iseloomustav märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Seepärast on hea aeg-ajalt küsida, et mis siis kui…
2014. ja 2015. aastat iseloomustas erakordselt madal piima hind, õnneks oli hea saak 2015. aastal toeks. 2016. aasta vihmad viisid aga saagikuse väga madalale ega võimaldanud külvata piisaval hulgal talivilja ja 2018. aasta rekordpõud tõi lausa viimase kümne aasta madalaima saagi. Vene agressioonist tingitud väetiste hinnatõusu kompenseerisid küll kõrgemad vilja hinnad, kuid 2023. aasta põud (mis polnud õnneks nii hull kui 2018. aastal) tõi saaginumbrid jälle alla. Kõik eeltoodu on vaid viimase kümne aasta lühikokkuvõte.
Seotud lood
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele