Mis saab põllumajandusest siis, kui tuleb jälle kehv saagiaasta?
Põllumajandussektoris tegutsejad on nagu osavad kaskadöörid, kes Ameerika mägedel kihutades võtavad tõuse ja languseid ning hoiavad hinge kinni, et vagun vaid rööbastel püsiks. Volatiilsus on sektorit iseloomustav märksõna, millest ei saa üle ega ümber. Seepärast on hea aeg-ajalt küsida, et mis siis kui…
2014. ja 2015. aastat iseloomustas erakordselt madal piima hind, õnneks oli hea saak 2015. aastal toeks. 2016. aasta vihmad viisid aga saagikuse väga madalale ega võimaldanud külvata piisaval hulgal talivilja ja 2018. aasta rekordpõud tõi lausa viimase kümne aasta madalaima saagi. Vene agressioonist tingitud väetiste hinnatõusu kompenseerisid küll kõrgemad vilja hinnad, kuid 2023. aasta põud (mis polnud õnneks nii hull kui 2018. aastal) tõi saaginumbrid jälle alla. Kõik eeltoodu on vaid viimase kümne aasta lühikokkuvõte.
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
4
Vaata ka fotogaleriid!
6
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata ka fotogaleriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele