Börs: Elusloomade sektoris on nõudlus päris korralikult suurenemas

Investorid eelistavad teraviljade asemel lihatooteid

Tundub, et põllumajandustoormetega kauplevad investorid eelistavad teraviljade asemel elusloomi, vahendab Bloomberg.

Detsembrikuu veise- ja seafutuuride hinnad on Chicago börsil kiiresti kallinenud. Analüütikud ütlevad, et nõudlus on olnud tugev nii USAs kui ka teistes riikides. Samal ajal on nisu hinnad langenud madalamale, ka Euroopas pole toidunisu suvel toimunud langusest taastuma hakanud.

Schroder ütles, et sektori „makromõjutajad“ on „toetavad“ ning teraviljade ja õliseemnete kauplemismahud on kasvamas. Sojaoa toodete järele on nõudlus aga kasvamas. „Sojaubade töötlemise tööstus hakkab üleliigseid varusid ära tarbima ja see peaks kasumimarginaalid üles viima.“

Selle tõttu peaks paranema ka kauplemistingimused, sest turujõud hakkavad tasakaalustuma, ütles Schroder, kes lisas, et tõenäoliselt hakatakse kehvade tingimuste tõttu külvipindalasid vähendama.

Taoline dünaamika on nisu puhul juba näha – USA farmerite külv oli selle sajandi väikseim ja arvatakse, et tootmine peaks sellel hooajal langema.

„Sama asi juhtub järgmise kahe aasta jooksul sojaubade ja maisi puhul, sest madalad hinnad sunnivad põllumehi valima alternatiivseid teravilju,“ nentis ta.

Allpool olevalt graafikult on näha, kuidas põllumajandustoormete hinnad viimase viie aasta jooksul langenud on.

Rapsiseemnete külvipindala jääb ELis samaks

Rapsiseemnete külvipindala saab Euroopa Liidus olema 2018. aasta saagi puhul sama, teatasid suured analüüsifirmad.

Analüüsifirma Strategie Grains tõstis Euroopa Liidu rapisseemnete 2018. aasta saagi külvipindala prognoosi 70 000 hektari võrra, 6,71 hektarini. Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Teraviljade Nõukogu (IGC), et ELi rapsiseemnete külvipindala püsib eelneva hooajaga sisuliselt samal tasemel – 6,7 miljoni hektari juures.

Nii Strategie Grains kui ka IGC ütlevad, et Saksamaal, Poolas ja Põhja-Euroopa riikides on külvipindala vähenenud, sest külvamiseks olid küllaltki kehvad tingimused.

Kuna külvamine saab olema sarnases mahus, siis see peaks hoidma hindu stabiilsemana. Tõsi, edaspidi võidakse prognoose veel muuta ning suurt mõju võib avaldada ka ilm ja saagikus.

Rapsiseemnete hind tõusis nädalaga 1,3 protsenti ja tonn maksab 379,25 eurot.

Head tootmistingimused viivad banaanide hinda alla

Ülepakkumisega ei ole probleeme ainult nisu- ja suhkruturul. Sama toimub banaanidega, kirjutab agrimoney.

Banaanide ülepakkumine on tootja Fresh Del Monte Produce kasumimarginaale tugevalt survestama hakanud.

Puu- ja köögivilju müüva börsifirma aktsia langes kolmapäeval 8,8 protsenti, 16 kuu madalaima tasemeni. Nimelt teatas ettevõte, et nende kasum langes 67 protsenti, 11,5 miljoni dollarini. „See oli banaanitööstuse jaoks mitme aasta kõige suurema ülepakkumisega periood,“ teatas firma.

Hinnalanguse on põhjustanud asjaolu, et kasvatajate jaoks on ilmastikuolud väga soodsad. „Viimase 12 kuu jooksul ei ole toimunud ühtegi ilmasündmust, mis oleks maailmas banaanide pakkumist vähendanud,“ ütles Fresh Del Monte tegevjuht Mohammad Abu-Ghazaleh.

„2015. aastal oli meil kaks juhtumit, mille tõttu tõusid hinnad 2016. aastal väga kõrgele,“ ütles ta. Üheks nendest oli Filipiine tabanud taifuun.

„See tekitas turgudel puudujäägi, eriti Aasia turgude puhul. See tekitas suure võimaluse. Sellel aastal pole midagi sellist aga juhtunud ja see tähendab, et igas regioonis on tootmine täisvõimsusel,“ nentis ta.

Fresh Del Monte teatas, et nende keskmine banaanihind langes aastatagusega võrreldes 9,4 protsenti, mis tähendas, et banaaniüksusest saadav kasum langes 86 protsenti, 5,7 miljoni dollarini.

Nafta hind jätkab tõusu

Nafta hinnad jätkasid tõusu, sest Ühendriikide naftavarud vähenevad ja investorid on optimistlikud, et OPEC otsustab naftalepet pikendada.

Brenti ja WTI toornafta hinnad tõusis kõrgeima tasemeni alates 2015. aastast, sest andmed näitavad, et nafta ja sellega seotud toodete varud langevad, vahendab MarketWatch.

WTI detsembrikuu naftafutuuride hind tõusis nädalaga 4,1 protsenti, 54,77 dollarini barrelist, mis on kõrgeim tase alates 2015. aasta juulist, selgub FactSeti andmetest.

Ka Brenti toornafta jõudis teisipäeval kahe aasta kõrgeima tasemeni. Nädalaga kallines Brent 2,7 protsenti, 60,78 dollarini barrelist.

Kolmapäeval ilmunud Energia ja Informatsiooni Administratsiooni raportist selgus, et nii nafta kui ka sellega seotud toodete varud on vähenenud. „Destillaatide varud on viie aasta keskmisest märgatavalt madalamal,“ ütles investeerimisfirma Schneider Electricu toorainete analüütik Robbie Fraser.

EIA raportist selgus, et USA naftavarud vähenesid 27. oktoobril lõppenud nädalal 2,4 miljoni barreli võrra. Bensiini varud langesid aga 4 miljoni barreli võrra.

Bensiin reageeris nafta hinnatõusule agressiivse tõusuga – Rotterdami 95 bensiin kallines 9,1 protsenti, 632,75 dollarini tonnist.

Autor: Mait Kraun, kaasautor