Tõuloomakasvatajate edukas aasta

Bulitko sõnul on tõuaretustegevustes hästi tähtis käia maailma suundadega kaasas. „Väike riik nagu Eesti vajab ka igal aastal ca 30 % ulatuses aretusmaterjali teistest riikidest. Seetõttu teeme koostööd valdava osa  maailma juhtivate karjakasvatusmaadega ja sealsete aretusfirmadega. Noorpullide ostmine Euroopast piimakarja parandamiseks on eeskätt selleks, et saaksime Eestis kasutada genoomhinnatud pulle, mis tähendab, et juba noorel pullvasikal on olemas ca 70 % tõenäosusega määratud tema tegelik järglaste järgi saadav hinne. Seda mitte ainult piimajõudluse alusel, vaid ka teiste tunnuste nagu välimik, taastootmine, kasutusiga jm karja igapäevast majandamist mõjutavate tunnuste põhjal. Ka lihatõugu pullide ostmisel on väga tähtis roll, et saaksime pidevalt oma karjadesse uut verevärskendust juurde tuua,“ ütles Bulitko.

Ta rõhutas, et kui mujal Euroopas on üha populaarsemaks muutumas ka lihaveiste seemendamine, siis meie karjad on alles selles etapis, et peame hoolitsema väga heade paarituspullide eest. „Loomulikult tõsiselt võetavad aretuskarjad peaks suuremal arvul ka Eestis oma veiseid seemendama, sest tuleb arvestada, et parimad pullid üle maailma ostetakse just seemenduspullideks spermakogumiskeskustesse. Kui me seemendamist ei kasuta piisavalt lihaveiste kasvatamises, jätame me ühe väga olulise kvaliteediosa kasutamata.“

Vaja on stabiilsust. Eesti veisearetuse peamisteks kitsaskohtadeks peab Bulitko põhikarja vähenemist ja turu ebastabiilsust. "Peamine on, et turgudel valitseks stabiilsus ja Eesti põhikarja arvukus ei tohiks langeda. Kindlasti on paljudel ettevõtetel endiselt suured investeerimisvajadused lüpsi- ja noorkarja farmide rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Meie esimesed uued farmid valmisid juba 15. aastat tagasi ja ka nendesse tuleb hakata taas investeerima. Samas on aga meie noorkarja farmid paljudel ettevõtetel veel renoveerimata. Peame aga arvestama, et noorkari on tulevik ja nende pidamise arvelt kokkuhoid ei ole mõistlik. Samas hakkab silma ka üha suurem vajadus noorte haritud spetsialisteide  järele. Ka see on teema millega tuleb kindlasti tegeleda rohkem, et meie karjade teenindamiseks jätkuks ka tulevikus võimekat kaadrit. Et jätkuks selline areng ka edaspidi põllumajandussektoris, siis põllumajanduslike valdkonda noorte juurde toomine on hästi oluline,“ rõhutas ta.

Probleemiks piimalehmade lühike karjaspüsimine. ETKÜ juht ütles, et Eesti piimakarjadest ligi kolmandik põhikarjast vahetatakse igal aastal välja. „Enamus piimatootjatest tagavad oma karjale vajaliku noorkarja järjepidevuse enda noorkarja kaudu. Erandina võib tuua farme, kes plaanivad laiendada oma tegevust ja neil tekib vajadus ka noorkarja juurde soetamiseks. Ideaalsetes tingimustes võiks jääda igal piimakarjal vähemalt 15% sündinud lehmikutest üle, keda hiljem võimalik ka tõuveistena realiseerida. Probleemiks kogu maailmas piimandussektoris on piimalehmade lühike karjaspüsimine, kuid tootmistaseme tõusmisel toodavad piimalehmad elujooksul rohkem, kui seda varasemalt, mil lehmade karjaspüsivus oli pikem. Ettevõtetes, kus lehmnoorkarja vajadus suurem, on ka loodud võimalus suguselekteeritud aretusmaterjali kasutamiseks, millega võimalik spetsiaalselt sündivate lehmikute arvu suurendada,“ lausus Bulitko.

Bulitko seletas lahti selle, kuidas käib aretusmaterjali kogumine ja analüüsimine. Eestis on pullidelt sperma tootmine ja selle sügavkülmutamisega tegelevaid keskusi tänaseks vaid üks ja see on ETKÜ oma. „Oleme suutnud investeerida sellesse keskusesse selliselt, et meil on olemas kaasaegseim tehnoloogia, kus on võimalik toota tippkvaliteediga aretusmaterjali. Aastas toodetakse ca 0,5 miljonit kõrge kvaliteediga sperma doosi, mida meie kasvatajad saavad kasutada. Samuti eksporditakse vähesel määral veiste spermat. Kokku on seemendusjaama farmides üle 160 sugupulli, kellelt siis vastavalt sagedusele ja vajadusele kogutakse materjali. See üksus on meie ettevõtte kõige kõrgema bioturvalisuse tasemega osa, kus sugupulle regulaarse sagedusega kontrollitakse erinevate haiguste osas,“ kirjeldas Bulitko seemendusjaama tööd.

Rõhku tuleks panna müügile kolmandatesse maadesse. „Tõuveiste müügi edukaks toimimiseks peab olema farmeritel soov ja tahe karjatäiendusest üle jäävaid loomi tõuloomadena realiseerida. Samas vajadus potentsiaalsete müügiturgudega tegeleda on pidev protsess,“ ütles Bulitko. „Ekspordi suunal peaks Eesti peamine fookus olema müük kolmandatesse maadesse. Need riigid on meie tootjatele hinnalt paremad ja samas osatakse neis piirkondades ka meie loomadest juba täna väga lugu pidada. Heaks indikaatoriks on see, kui sama ostja pöördub meie poole paari aasta pärast uuesti ostusooviga tagasi. Samas protseduuriliselt on väljapoole ELi müües vajalike veterinaarseid uuringuid, töötlusi, vaktsineerimisi ja menetlusi rohkem. Risk kolmandate riikide puhul on see, et kunagi ei saa kindel olla turu stabiilse toimimise osas. Oleme viimastel aastatel Eestist tõuveiseid müünud peale El liikmesriikide Valgevenesse, Vene Föderatsiooni, Türki, Usbekistani ja Gruusiasse. Silmapiiril võiksid veel olla Ukraina ja Kasahstan.“

Lähiaja plaanidest rääkides sõnas Bulitko, et nende tegevusampluaa on kogu sektorit hõlmav. „Vastavalt veiskasvatussektori arengutele peame ka meie oma tegevustes lähtuma ning vajadusel muutustele kiiresti reageerima. Järgmisel aastal tähistame ühistu 25 tegevusaastat, kus tahame kindlasti läbi selle tähise veiste tõuaretuse temaatikat enam ka tutvustada. Samuti on meie korraldada juunis 2018. Euroopa anguse kasvatajate kokkusaamine Eestis. See on tunnustuseks sellele, et ka lihaveisekasvatussektoris oleme tublilt arenemas ning meile on usaldatud euroopa kolleegide poolt sellise suurürituse korraldamine,“ rääkis ta.