Autor: Põllumajandus.ee • 16. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohtumise peateema oli ÜPP tulevik ja eelarveküsimused. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks kõige olulisemad küsimused otsetoetuste võrdsustamine ja maaelu arengukava rahaliste vahendite säilitamine praegusel tasemel. „Me ei saa rääkida võrdsetest konkurentsitingimustest, kui toetustasemed on madalamad, aga tootmiskulu ühiku kohta on samas Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. Oleme valitsuse tasandil asunud seisukohale, et Eesti on valmis kärbete vähendamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse rohkem panustama,“ ütles Tarmo Tamm.

„Maaelu arengu eelarve vähendamine valmistab kõigile Baltimaadele suurt pettumust. Maaelu arengu poliitika on parim moodus tulla toime põllumajanduse ja maapiirkondade suurimate probleemidega,“ lisas Tamm.

Baltimaade põllumajandusettevõtjad on ebavõrdsemas konkurentsiolukorras võrreldes põllumajandusettevõtjatega teistes riikides, kus on madalamad tootmiskulud ning kõrgemad otsetoetuste määrad hektari kohta. Seetõttu andsid Eesti, Läti ja Leedu maaelu- ja põllumajandusministrid 16. juulil 2018 toimunud EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle ühiskirja, milles väljendasid oma seisukohti Euroopa Liidu ja ÜPP eelarve osas.