Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õiguskantsler: pesitsevate lindude kaitseks on vajalikud normid olemas
Nimelt keelab Looduskaitseseadus (LKS) § 55 lõige 6-1 pesitsevate metsalindude tahtliku häirimise ja tapmise, samuti nende pesade hävitamise. Õiguskantsleri sõnul on riigil kohustus seaduse täitmine tagada ja selle saavutamiseks on vajalikud normid olemas. "Keskkonnaametil on võimalik seada lindude pesitsusajal kavandatud raiete tegemiseks metsateatisele põhjendatud ja proportsionaalseid lisatingimusi (sh ajalisi piiranguid). Looduskaitseseaduses toodud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud normid olemas," leidis Ülle Madise.
“Täitevvõim ei saa raietööde kavandamisel jätta arvestamata LKS § 55 lõiget 6-1 ja hindamata raiete mõju lindude pesitsusrahule ning panna kogu vastutuse tööde tegijale,” teatas Madise. “Raietööde tegemiseks riigilt loa saamiseks tuleb metsaomanikul või tema esindajal esitada Keskkonnaametile metsateatis (MS § 41 lg 1). […] Keskkonnaametil tuleb seega hinnata üheaegselt seda, kas metsateatis on nõuetekohane ja kas taotletav raie vastab õigusaktidele (keskkonnaministri määruse „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 2). Seejuures tuleb tagada, et raiet lubades järgitaks LKS § 55 lõike 6-1 nõudeid.”
Lisatud õiguskantsleri Ülle Madise vastus kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kirjale:
Õiguskantsler nentis, et ehkki Metsaregistri avalehel on teade „Tähelepanu! Lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ning lindude tahtlik häirimine on keelatud. Seetõttu soovitame lindude pesitsuse kõrgajal 1. aprillist 31. juulini raieid mitte teostada“, ei pruugi see olla piisav looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide tegelikuks saavutamiseks.
Madise selgitas, et tahtlikuks loetakse muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. “Riigikohus on öelnud, et „kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks“,” selgitas õiguskantsler, lisades, et Keskkonnainspektsioon (KKI) võib keeldu eiravat isikut karistada ja temalt sisse nõuda ka loodusele tekitatud kahju. Sellegipoolest ei reageeri KKI enamasti pesitsusaegsete raiete asjus tehtavatele kaebustele, viidates sellele, et kui tegutsetakse Keskkonnaameti sätestatud tingimustega metsateatise alusel, siis pole neil ka alust läbi viidavasse tegevusse sekkuda.
Õiguskantsler on saatnud oma hinnangu edasi ka Keskkonnaministeeriumile ning kodanikuliikumine avaldab lootust, et uus minister viib meie metsades toimuva majandustegevuse Eesti seadustega kooskõlla. EMA on võtnud ühendust ka Keskkonnaametiga (KeA), soovides selgust, milline on ameti edasine tegevuskava ja -praktika, et lõppeks Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6-1 rikkumine lindude ja loomade pesitsus- ja sigimisperioodil tehtavate raietega.
Hetkel seab Keskkonnaamet piiranguid vaid looduskaitsealuste liikide pesitsuspaikades tehtavatele raietele, ometi on Eesti Ornitoloogiaühing otsesõnu välja öelnud, et lindude ja loomade pesitsus- ja sigimisperioodil metsades tehtavate raietega on tegemist metsaelanike tahtliku tapmise ja häirimisega. Seega osaleb Keskkonnaamet selliseid lubasid väljastades ka õiguskantsleri poolt viidatud kaudse tahtluse kaudu Looduskaitseseaduse rikkumises.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele