Autor: Põllumajandus.ee • 27. juuni 2019

Kutsudes maailma künnifõderatsiooni sekretäri Anna Marie McHughi Eestisse ja näidates võimalikke võistluspaiku jäi külalisele hea mulje, mis avalikkuseni jõudis Maalehe kaudu.

Paraku on künnivõistlus Eestis kokku kuivanud. Kui 1989. aastal osales Eesti künnivõistlustel viies võistlusklassis 47 kündjat, siis mullu neljas klassis 15 kündjat.

Eesti Künniselts peab oma ülesande täidetuks kui on üks Eesti künnivõistluste korraldajatest ja lähetab meie künnimeistrid maailmameistrivõistlustele. Nii oli künniseltsil sõlmitud maaeluministeeriumiga 2017. aastal just nendeks tegevusteks leping. Maaeluministeerium eraldas selleks tegevuseks ka 10 000 eurot toetust.

Tänaseks on viimase kümne aasta Eesti künnimeistritest jätkamas Raido Kunila tavaatradel ja Jüri Lai pöördatradel. Indrek Zilensk ja Priit Puuorg enam kündma ei tule, nii on mehed öelnud. Kaspar Järvala on veel kahevahel – kas jätkata või mitte.

Oma jõududega Eesti kündi promomas. Kaspar Järvala asutas 2014. aastal omanimelise künniklubi, et edendada künnioskusi Eestis ja leida võimalusi osaleda erinevatel võistlustel. Kolmel korral on Kaspar Järvala künniklubi osalenud Euroopa künnivõistlustel, kus parim tulemus oli Priit Puuoru 5. koht 2018. aastal. Neljal aastal Venemaa lahtistel künnivõistlustel olid Kehtna künnimehed samuti edukad. Priit Puuorg 3. koht 2015. aastal, Kaspar Järvala 1. koht 2016. aastal ja 2. koht 2017 aastal tõid Eesti künnimeestele rahvusvahelist tuntust.

Lisaks võistlemisele, millel käike klubi ise rahastas, tehti n-ö selgitustööd ka künni olulisusest meie tipp-poliitikutele - kohtumised olid Järvala künniklubil näiteks põllumajandusminister Ivari Padari ja maaeluminister Tarmo Tammega, selgitamaks künnivõistluste arendamise võimalusi.

Kindlasti saab Eesti künni maailmameistrivõistluste korraldamisega hakkama. Et nendeks valmistumine täie ette läheks, on Kaspar Järvala künniklubil Eesti künniseltsile ja Maaülikoolile, kes ka korralduses kaasa lööb, mõned soovitused:

•Maaülikooli esindusel tuleb kogemuste saamiseks juba sel sügisel Kehtnas toimuvate Eesti künnivõistluste ettevalmistamisel täie jõuga kaasa lüüa. Järgmisel kahel aastal peaks olema künnivõistlused maaülikooli korraldada Tartumaal erinevatel põldudel.

•Kui maaülikool lisab õppekavasse künniõpetuse, milles suur osa praktilisel tegevusel - kündmisel ja selle hindamisel - on kolme aastaga kasvatatud kiirkorras asjatundlik noorte künnispetsialistide koolkond.

•2022. aastal võiks Eesti künnivõistlused teha samal ajal MM-ga. See lähendab Eesti ja maailma kündjaid. Mullu peeti Venemaal Suzdalis ühel ajal nii EM kui Venemaa VII künnivõistlused.

Sel juhul on lootust, et kasvavad noored künniasjatundjad, kes ala edasi viivad ka pärast maailmameistrivõistlusi.

Rohkem infot künni ja kündjate kohta. Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel sel sügisel Tartus võiks aga maaülikooli väljapanekute juures olla eraldi Eesti künniseltsi stend, kus pildis ja sõnas tutvustatakse meie künnimeistreid, on avaldatud künniseltsi liikmete nimekiri ja vajalik info künni maailmameistrivõistlusteks ettevalmistamise kohta. Ja miks mitte müügil ka künniseltsi 30. aastat tähistav trükis "Kivi Sahka".

Künnioskus on me rahvuskultuuri osa!

Heino Laiapea, Kaspar Järvala künniklubi