Autor: Põllumajandus.ee • 2. juuli 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajanduse suurandmete süsteemi kandvaks eesmärgiks on teha põllumajandustootjale majandusotsuste tegemisel kättesaadavaks erinevad andmekogud ja andmebaasid, võrrelda tootmisandmeid teistega ning saada vastu täiendavaid analüüse ja soovitusi.

„Tuleviku jaoks on suurandmetel põllumehele väga konkreetne väljund. Näiteks väetussoovitused konkreetsel põllul, pannes kokku põllu mullastikuandmed, toitainete andmed, kasvatatava kultuuri, prognoositava saagikuse, ilmastikuprognoosid ning satelliidiandmed,“ selgitab väljavaadet Põllumajandusuuringute Keskuse projektijuht Urmas Visse. „See info on võimalik viia täppisviljeluse võimekusega väetisekülvikuni, mille abil antakse põllule väetist nii palju kui olud nõuavad.“

Lisaks arutatakse konverentsil, millised on riigi ja millised erasektori ülesanded põllumajanduse suurandmete süsteemis, või kuidas leida tasakaalupunkt avaliku sektori huvide ja põllumajandustootjate huvide vahel või kes on põllumajandustootmise käigus tekkivate andmete omanik.

Põllumajanduse suurandmete süsteemi loomise on algatanud Maaeluministeerium teadmussiirde pikaajalise programmi raames. Programmi eesmärk on luua põllumajanduse suurandmete elektrooniline süsteem ehk tööriist nii põllumehele, teadlasele kui ka ametnikule. Programmi esimese etapi peamiseks ülesandeks on põllumajanduse suurandmete süsteemi teostatavusuuringu tegemine.

Projekti veab ja konverentsi korraldab Põllumajandusuuringute Keskus koostöös Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tieto Estonia AS ja E-Agronom OÜ-ga.

Konverentsi kava leiad SiIIT.