Keskkonnaagentuur soovitab laiendada hanede kevadise heidutusjahi võimalusi

Keskkonnaagentuuri ülevaates ulukiasurkondade seisundi kohta ja küttimissoovituses 2019. aastaks märgitakse, et Eestit rännetel läbivate jahiulukitest hanede (suur-laukhani, rabahani, hallhani, valgepõsk-lagle) arvukus on tõusnud ning suurenenud on ka nende nii kevad- kui ka sügisrändel peatujate arv. Liikide lõikes näitab kiireimat arvukuse tõusu valgepõsk-lagle.

Aafrika ja Euraasia veerändlindude kaitse kokkulepe (AEWA) poolt koostatud valgepõsk-lagle kaitse tegevuskava 2018. aasta eelnõus prognoositakse Venemaa/Saksamaa ja Hollandi populatsiooni (see rändab ka läbi Eesti) jätkuvat suurenemist üle 10 % aastas, mis tähendaks arvukuse kasvu 2014. aastal hinnatud 1,2-lt miljonilt 7,3 – 10,4 miljonini (keskmiselt 8,7) aastaks 2038 juhul, kui ei võeta kasutusele selle ohjeldamiseks lisameetmeid. Sellega kaasneks väga oluline surve meie põllukultuuridele ja sellega on seotud majandusliku kahju märkimisväärne kasv.

Valgepõsk-lagle on EL Linnudirektiivi I lisa liik, mis tähendab tema ranget kaitset ning küttimise lubamist vaid erandkorras. Eesti jahieeskirja järgi võib teda küttida kahjustuskohas kahjustuste vältimise eesmärgil ning seda tõlgendatakse praegu küttimise lubamisega vaid konkreetsest kahjustuskohast ehk siis põllult. Samas on eelpoolmainitud AEWA koostatud tegevuskava eelnõus viidatud Euroopa Komisjoni direktiivi tõlgendusele, et ulatusliku leviku ja suure arvukusega olulisi kahjustusi tekitavate lisas I olevate liikide puhul võivad liikmesriigid käsitleda jahti lubavaid erandeid ruumiliselt laiemas skaalas.

"Kuna valgepõsk-lagle vastab kõigile eelpoolmainitud kriteeriumitele, soovitame alates eelolevast jahihooajast tõlgendada kahjustuskohana mitte konkreetset põldu, vaid kogu Eesti Vabariigi territooriumit," märgib Keskkonnaagentuur oma küttimissoovituses.

Keskkonnaagentuur soovitab laiendada hanede kevadise heidutusjahi võimalusi, et ühelt poolt vähendada tekkivat majanduslikku kahju ning teiselt poolt mingilgi määral aidata pidurdada hanede arvukuse kasvu kiirust.

Jahiseaduse kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega. Põllumajanduskoda palub eelmisel nädalal Keskkonnaametile saadetud kirjas selgitusi, kuidas kavatseb Keskkonnaamet sellel sügisel linnujahi perioodil tõlgendada valgepõsk-laglede kahjustuskohti, kus on lubatud nende jahtimine. Samuti soovib koda ameti selgitust, kuidas on kavas 2020. aasta kevadisel perioodil korraldada jahipidamine rabahane, hallhane, suur-laukhane, kanada lagle ja valgepõsk-lagle tekitatavate kahjustuste vältimiseks.