Mahetoidu puhul on levinud mõisted “orgaaniline”, “bio”, "mahe“ ja “öko”, kuid sõna pakendil või tootenimes ei ole täielik kinnitus, et tegemist on sertifitseeritud mahetoiduga, vaid selle tagab ainult EL-i mahelogo.
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann.
  • Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann.
  • Foto: AURELIA MINEV
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann sõnas möödunud nädalal toimunud Danonki mahetoidu üritusel, et mahetoidu määratlemine võib ühiskonnas veel segadust tekitada. “Probleem tekib inglise keelsete väljendite kohandamisel, eesti keeles on õige kasutada sõnu “mahetoit” ehk “ökotoit”,” ütles Peetsmann ning sõnas, et importtoodete originaalpakendil on originaalkeeles näiteks natural või organic.
Mahetoodet saab tavatoidust eristada pakendil oleva märgise järgi. “Rohelise lehega Euroopa Liidu mahelogo on pakendatud mahetoidul kohustuslik. Eesti riikliku ökomärgi kasutamine on aga vabatahtlik. Lisaks EL-i märgile on nõutud ka kaks tunnust – järelevalvet teostava kontrollasutuse kood ja tooraine päritolutähis,” ütles Peetsmann.
ELi mahelogo.
  • ELi mahelogo.
  • Foto: EL
Danonki BIO uuringust selgus, et alla poole (47%) eestlastest teab, et Euroopa Liidu mahelogo viitab sellele, et tegu on ökotöötega. Danonki brändijuhi Anete Kalnina sõnul peab mahetoote sertifikaadi saamiseks tootmine ja kasutatud tooraine vastama üleeuroopalistele mahenõuetele. Kohalik või talutoit võib tunduda hea valik, kuid see pole tingimata mahe.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele