Mida peab teadma muldade lupjamisest?

Esmalt peame endale teadvustama, et mullaviljakuse seisukohalt omab suurt tähtsust kaltsium. Selleks, et kõik mullas toimuvad protsessid võiksid põllumehele toodangu saamisel soodsas suunas toimida on vaja, et muld sisaldaks selle tarvis kõiki komponente. Üheks oluliseks hästi toimiva mullavajaduseks on kaltsium. Praktikas püütakse lupjajamisvajadust hinnata ainult viidates mulla pH-le, kuid esmane tunnus, kas muld vajab juba lupjamist või mitte, on kaltsiumisisaldus. See on seotud mullaneelamismahutavusega. Mitte kõik mullad mille pH on <6,5 ei vaja lupjamist ja vastupidi. Primaarne on Ca, sest Ca on see, mille puudusel muld hapestub ja mullaviljakus langeb. On kindlaks tehtud, et optimaalne liikuva kaltsiumi sisaldus (Meh 3) on mineraalmuldadel 1500 mg kg. Hoides mulla kaltsiumisisaldust optimaalse lähedal on lupjamiskulud väiksemad ja mullas toimuvad protsessid on stabiilsed ja ühesuunalised, mis tagab mulla kvaliteedi kasvu. Optimaalse Ca-sisalduse ja mulla pH >6,5 juures on mullaelustik aktiivne ja taimetoitained taimedele kättesaadavad.

Muldade lupjamisel on hädavajalik lubjatarbekaart. Andmeid, mis on vajalikud konkreetse põllu lubjavajaduse määramiseks, on palju ja seetõttu ei saa läbi ilma lubjatarbekaardita. Põllud on mullaomaduste poolest väga kirjud ja sellest tulenevalt ka lubjavajadus väga erinev. Võttes arvesse kõik mullaomadused võimaldab kasutada lubiväetisi otstarbekalt, ühtlasi vältides üle- ja alalupjamist ning sellega kulusid kokku hoida.

Lubjavajadus arvestatakse CaCO3 järgi, mille neutraliseerimisvõime on 100%. Kui see näit on väiksem, siis suureneb vastavalt füüsiline kogus. Teiseks oluliseks näitajaks on lubjakivi sõelmete kasutamisel reaktiivsus, mis näitab mitu protsenti materjalist on kohe aktiivne ja selle soovituslik näit on vähemalt 30%. Väiksema reaktiivsusega materjalid on aeglase toimega, mille vastu aitab kõrge reaktiivsusega peenfraktsiooni lisamine ca 1 t ha-1.