Autor: Põllumajandus.ee • 11. veebruar 2020

Keskerakonna liikmest riigihalduse minister Jaak Aab sõnas, et viimasest maa hindamisest on möödas 19 aastat ja selle aja jooksul on väga suurel määral muutunud turuosaliste hinnang erinevate maade väärtusele. Keskmiselt on praeguse prognoosi järgi läinud maa kallimaks umbes 7,2 korda. Maa turuväärtus sõltub asukohast ja kasutamise võimalustest.

Muutused piirkonniti ja sihtotstarvete kaupa on olnud erinevad, nt elamumaa väärtus on kasvanud keskmiselt 8,8 korda, maatulundusmaal 11,6 korda, äri- ja tootmismaal 5,1 korda. „Juhin tähelepanu, et need numbrid on 2019. aastal tehtud üldised prognoosid. Need arvestavad vaid tehinguandmete muutumist enne eelmist aastat,“ ütles Aab pressiteate vahendusel.

Üldiselt põhineb maade maksustamine maa turuväärtusel. „See põhimõte tagab õiglase maksustamise - kallima maatüki omanik maksab rohkem kui odavama maatüki omanik,“ ütles Aab.

Ta lisas, et maa turuväärtus on vaid üks komponent maamaksu määramisel. Teine oluline komponent on maksumäär, mille määrab kohalik omavalitsus seadusega kehtestatud piirides. Praegu on seadusega lubatud maksimaalsed maksumäärad 2% ja 2,5%.

„Teen valitsusele ettepaneku vähendada lubatud maksimaalset maamaksumäära elamumaal ja maatulundusmaa õuemaal 0,5%-le ning ülejäänud sihtotstarvetega maadel ja kõlvikutel 1%-le maa väärtusest,“ teatas Aab.

Lisaks sellele on Aabil kavas seada piir ette maamaksu iga-aastasele võimalikule kasvule – sõltuvalt valitsuse otsusest saab see olema 10 kuni 15 protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest. „See piir oleks püsiv, kehtides nii tuleviku maade hindamiste kui ka maksumäärade tõstmiste suhtes,“ selgitas Aab. Seega saab maksustamisel turuväärtusel põhinevatele maade hindadele üle minemine toimuda järk-järgult. „Hajutades maksukasvu pika perioodi peale ei pea kartma, et uued hindamistulemused toovad kaasa uue ja kordades suurema maamaksu,“ märkis minister.

Ta lisas, et valitsus soovib kindlasti jätkata kodualuse maa maamaksuvabastusega. „See on koduomanikele tähtis ning seda me muuta ei kavatse,“ ütles ta.

Nõuab seaduste muutmist

Maamaksutulu laekub omavalitsuste eelarvesse. Aab sõnas, et seda kasutatakse kohalike teenuste jaoks, näiteks nii uued kui ka paremas korras teed ja tänavad, valgustus, vee- ja kanalisatsioonitrassid. „Taolised arendused ja investeeringud tõstavad ka maaomaniku jaoks krundi väärtust,“ ütles ta.

LOE LISAKS:

324 000 inimest saab maksuametilt kirja

Aab rääkis, et kui kohalik omavalitsus kehtestab uued maamaksumäärad, siis peab ta põhjendama, mis selle raha eest omavalitsuses paremaks tehakse. „Ministeeriumi tasandil oleme suheldud nii kohalike omavalitsuste kui ka omanike keskliiduga. Nende mure maa väärtuse ja maamaksu võimaliku tõusu pärast on mõistetav. Küll aga oleme algusest peale liikunud kindlas suunas, et maa hindamise tulemustest tingitud maamaksu tõusule seatakse piir ette. Oleme seda selgitanud ka neile ning see suund on meie kohtumiste põhjal neid rahuldanud,“ ütles ta.

Aabil on plaanis teha valitsusele ettepanek viia läbi maade hindamine iga nelja aasta tagant. Tema sõnul võimaldab see arvestada maa väärtuse muutusi aegsasti ja sujuvalt. „Otsuse, kas seda edaspidi perioodiliselt teha ning kui, siis millise aja tagant, langetab valitsus,“ ütles ta.

Järgmise maade korralise hindamise aja otsustab valitsus sõltuvalt riigieelarvelistest võimalustest. Valitsus arutab teemat märtsikuus. Aabi ettepaneku kohaselt võiks selle läbi viia mitte varem kui 2021-2022. Maade hindamise mõju maamaksule ei saa olema enne 2024. aastat.

Muudatuste rakendamiseks on vajalik muuta nii maa hindamise seadust kui ka maamaksu seadust, nende seaduste muutmise eelnõud on Aabil kavas esitada valitsusele selle aasta septembri lõpuks.