Autor: Indrek Kasela • 1. september 2020

Pikaajalised plaanid muutuvad vähem. Oluline, kuidas sellest lühiajalisest mõjust tervena läbi tulla, igas mõttes. Sellist mudelit, kus tarbimine ja reisimine on takistatud mittemajanduslikul põhjustel, pole üheski riskistsenaariumis sees.

Planeerida tuleb tihedamini ning harjuda sellega, et plaanid muutuvad. Oportunistlikum peab olema ja kiirem. Nagu ikka, kui tulud on ebaselged, tuleb tegeleda kuludega. Kahjuks on viimased jäigemad ning neid sama kiiresti muuta ei saa. Õnneks on palgasurve kadunud, kui mitte just riskida sellega, et töötajad lähevad avalikku sektorisse, kus palgaralli käib edasi.

Töötada tuleb seal, kus saab ja on odavam, kodu, kontor, pole vahet. Organisatsiooni juhtimises tuleb arvestada sellega, et osa inimesi pole valmis ega suutelised sellises pideva stressi olukorras toimima. Nagu tormisel merel – liiga järske liigutusi pole hea teha, võib laeva kummuli keerata.

Äripäev küsis enam kui 350 Eesti arvamusliidrilt, ettevõtjalt ja juhilt: „Mida teete sel sügisel teisiti? Kuidas teha pikaajalisi plaane olukorras, kus planeerimine on teadmatuse tõttu keeruline? Mida tuleks teie arvates lähiajal silmas pidada organisatsiooni juhtimisel ja igapäevastes isiklikes rutiinides? Kas eelarve koostamisel tasuks olla pigem ettevaatlik või on just aeg teha julgeid muutusi ja investeeringuid?“

Eelarve koostamisel tuleb, nagu alati, olla konservatiivne, teha mitu versiooni eelarvest ning proovida neid ületada. Ettevõtted, kelle tulud sõltuvad tarbimisest ja ekspordist, on keerulises olukorras, sest riik ja tervishoid sekkuvad plaanidesse ilma etteteatamiseta.

Kuna me kõik istume praegu Eestis, siis me ei taju, et olukord mujal on hullem ning seega oleme optimistlikumad kui meie naabrid. Täna on ainuke enam-vähem turvaline sektor tehnoloogia, kui just ettevõtte turukordajad hirmu peale ei aja.

Nagu ikka sõltub Eesti ettevõtete käekäik sellest, milline on pankade meelsus, sest muud kapitali on meil siin veel vähe.