16. juunil kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Merili Toom filosoofiadoktori väitekirja teemal "Vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võime ja mõju järelkultuuri saagile. The effect of cover crops on biomass and nitrogen accumulation and crop yield."
Kesaredis ei talvitunud, kuid moodustas sügisel nii suurima maapealse kui ka juurte biomassi ja sidus kõige rohkem lämmastikku.
  • Kesaredis ei talvitunud, kuid moodustas sügisel nii suurima maapealse kui ka juurte biomassi ja sidus kõige rohkem lämmastikku.
  • Foto: Merili Toom
Töös uuriti vahekultuuride biomassi moodustamise ja lämmastiku sidumise võimet ning vahekultuuride mõju järgneva suviodra saagile.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele