Tegemist on seenhaigusega, mis levib eoste abil. Haigustekitajad tungivad taime õhulõhede kaudu või meristeemkoega kontaktis. Haiguse sagenemist soodustab kuiv ning kuum ilm ning eosed võivad ühelt põllult teisele kanduda ka tuulega. Sissepääsutee eostele rajavad kõikvõimalikud kahjustused taimedel, näiteks erinevate putukate närimine või mehaanilised kahjustused tehnoradade ääres. Seen on alguses helehalli värvi ja muutub küpsedes mustaks, misjärel kukub maha ning eosed jäävad mullas elujõulisteks kuni kolmeks aastaks, nakatades samale põllule külvates ka järgmistel aastatel maisitaimi. Pahknõgi loomadele ohtlik ei ole ning sisaldab palju aminohappeid, C-vitamiini, fosforit, kaltsiumit ja rasvhappeid.