Vastsündinud vasikas sünnib ilma antikehadeta ja on keskkonnas levivate nakkuste vastu üsna kaitsetu. Selle põhjus on, et amniootilised membraanid ei kandu lehmalt lootele edasi.

- Ternespiima kogus ja kvaliteet, kuid eriti aeg sünnist esimese kolostrumi andmiseni, otsustab selle, kas vasikas saab piisava hulga immunoglobuliine.
- Foto: Unsplash
Vasika immuunsus kujuneb välja alles immunoglobuliinide (IgG) imendumisel ternespiimast läbi vastsündinud vasika ebaküpse soolestiku limaskesta. See on võimalik ainult vasika esimestel elutundidel. Läbilaskevõime väheneb oluliselt pärast seda, kui soolestik vasika esimese elupäeva jooksul „küpseb“.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.