Eesti Maaülikooli agrorobootika töörühmal on valmimas spetsiaalne mehitamata roheenergia baasil töötav elektriline põllundusrobot, mille esimene prototüüp on suunatud mustikaistanduste täppisväetamiseks ammendunud freesturbaväljadel.
Maaülikooli agrorobootika töörühma juht professor Jüri Olt ja valminud robot.
Foto: Eesti Maaülikool
„Robotite kasutuselevõtt aitab ühelt poolt kaasa põllunduse ja aianduse majanduslikule jätkusuutlikkusele, teisalt mängib see olulist rolli keskkonnahoidlikus lähenemises, sest tegemist on kestliku ja ressursitõhusa tehnoloogiaga,“ sõnas agrorobootika töörühma juht professor Jüri Olt.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.