Eesti Maaülikooli juhtimiskonverentsil „Kahe jalaga maa peal“ toimunud metsa- ja puidutööstuse tuleviku üle aset leidnud arutelul tõdeti, et metsandus vajab otsuseid, mis ei lähtu vaid järgmise kvartali kasumlikkust.
Metsandus vajab vähemalt 100-aastast plaani, tõdeti Maaülikooli konverentsi vestlusringis.

Seotud lood

Uudised
  • 03.06.25, 12:15
Ülle Jaakma: biomajandus ja teadmised on Eesti julgeoleku ja kestliku kasvu võti
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma rõhutas juhtimiskonverentsi „Kahe jalaga maa peal“ avasõnades, et põllumajandus, metsandus ja energeetika ei ole pelgalt sektorid, vaid rahva püsimajäämise ja riigi julgeoleku alustalad.
Uudised
  • 03.06.25, 12:00
Galerii: „Kahe jalaga Maa peal“ – vaata hetki Maaülikooli esimeselt juhtimiskonverentsilt
30. mail toimus esimest korda Eesti Maaülikooli juhtimiskonverents „Kahe jalaga Maa peal“. See tõi kokku valdkonna juhtivad eksperdid, Eesti Maaülikoolist tuule tiibadesse saanud tippjuhid, teadlased, ettevõtjad ja tulevikutegijad, kes jagasid oma juhtimisalaseid kogemusi ning visioone valdkonna arengusuundadest.
Uudised
  • 16.04.25, 13:12
Juhtimiskonverents toob maaelu majanduse keskmesse: jalad maas, pilk tulevikus
30. mail toimub Eesti Maaülikoolis juhtimiskonverents „Kahe jalaga Maa peal“, kus fookuses on majanduse kestlikkus läbi toidutootmise, loodusvarade väärindamise ja kohalike ressursside mõistliku kasutamise. Sõna saavad Maaülikooli kõneisikud ja vilistlased.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele