Scandagra Eesti müügijuhina alustas Argo Bogdanov

Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.

Septembrikuu Kasvupinnase saade keskendub viljaärile - saates arutatakse, millised ilmastikunähtused kujundasid tänavuse vilja-aasta, kuidas saagikus ja kvaliteet piirkonniti erinesid ning miks globaalsed turud hindu alla suruvad. Samuti räägitakse, kuidas mõjutavad põllumeeste müügistrateegiat ladustamisvõimekus ja teadmatus tulevaste kokkuostuhindade suhtes, millist rolli mängivad ühistud ning kas noorem põllumeeste põlvkond müüb saaki teistmoodi kui vanemad.

Eesti rapsikasvatajad seisavad praegu silmitsi mitmete väljakutsetega, mis panevad proovile nii kogemused kui ka tehnoloogilised lahendused. Ilmastiku heitlikkus, haiguste levik ja piirangud taimekaitsevahendite kasutamisel on muutnud rapsi kasvatamise keerukamaks kui kunagi varem.

2. juulil kogunesid Jõgevamaale Maaelu Teadmuskeskuse (METK) katsekeskusesse sajad põllumajandushuvilised, et osa saada Scandagra Eesti ja METKi korraldatud Suurest Põllupäevast, mille tänavune juhtmõte oli „Tarkus kasvatab saagi“. Üritus tõi kokku põllumajandustootjad, teadlased, nõustajad ja poliitikakujundajad, pakkudes päeva jooksul rikkalikku programmi nii teoorias kui praktikas.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.