Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kevadsuvised raied on saatanast
Kui arvukalt keskkonna- ja loomakaitseorganisatsioone aprilli alguses keskkonnaministeeriumi poole pöördus, paludes pesitsevate lindude ja loomade kaitseks üldist kevadsuvist raierahu, tõstsid puidutööstuse eestvedajad kisa, väites, et “roheäärmuslaste” ettepanek tähendaks tuhandete töökohtade kadumist ja suurt kahju maainimestele, metsaomanikele ja puidutööstusele.
Kui aga küsida, kes maksab kinni kevadsuvisel ajal raiutud puidu kehva kvaliteedi ja lõhutud teed, siis on vastus lihtne: kehva kvaliteedi maksavad kinni heausksed tarbijad, puidu väljaveoga kaasnevad maanteekahjud aga samadel teedel sõitvad maksumaksjad. Ometi õigustavad Eesti puidutööstuse eestvedajad kevadsuviseid raieid kui asendamatute töökohtade tekitajaid ja riigi rahakoti toitjaid.
Samal ajal eiratakse kõiki kahjusid, mida valel ajal raiutud puidu halb kvaliteet samast puidust tehtud toodete heausksetele tarbijatele tekitab. Kümnete tuhandete eurode eest uusi puitaknaid paigaldavatele inimestele tundub iseenesestmõistetav, et tehtud investeering peab vastu aastakümneid. Ometi võivad praegusel ajal paigaldatud puitaknad laguneda juba 15 aasta pärast, misjärel tuleb teostada järjekordne suurinvesteering. Selline tarbimistsükkel võib olla kasulik müüjatele, kellele tagatakse kehva kvaliteediga toodangu pidev turunõudlus, aga kindlasti mitte tarbijatele, kes sellise tehinguga kaasnevad kahjud isiklikult kinni peavad maksma.
Kehv puit vajab kemikaalidega immutamist
Üha rohkem puidutöötlejaid väidab, et puidu immutamine erinevate kemikaalidega on välitingimuste puhul ainsaks võimaluseks lagunemise peatamisel. Üks sae- ja höövelmaterjali pakkuv ettevõte selgitab oma kodulehel, kuidas immutatud puitu tuleb kasutada seepärast, et niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. “Seetõttu on oluline välitingimustes ja maapinnaga kontaktis olevad puitkonstruktsioonid valmistada immutatud puidust,” väidab ettevõte.
Osal Eesti puiduettevõtjatest on kujunenud selline arusaam just seepärast, et meie metsadest saadav materjal on muutunud valede raie- ja metsandusvõtete kasutamise tõttu niivõrd viletsaks, et hakkab immutamiseta peatselt lagunema. Olukord on läinud nii äärmuslikuks, et Riigimetsa Majandamise Keskus ehitab loodusesse kemikaalidega immutatud puidust laudradasid, mürgitades sellega ühtlasi radade ümbrusse jäävat keskkonda.
Kevadsuviste raietega saab kehva puitu
Seevastu õpetab metsandusharidusega puiduspetsialist Andres Uus viise, kuidas mädanemisest ja immutamisest puidu paremate hoidmis- ja varumisviisidega pääseda: “Õigem on öelda, et mädanev ehitis on valesti tehtud,” leiab metsandusspetsialisti koolitusettekandes. “Ideaalis peaks palk paar aastat enne seina panekut seisma.” Materjali pikka kuivamist soovitatakse parima kvaliteedi saamiseks ka rekonstrueerimistööde teostamisel .
Andres Uusi sõnul tuleb püüelda selle poole, et puit oleks nii kuiv, kui vähegi võimalik, kusjuures selle saavutamiseks on oluline ka raiumise aja valimine. “Okaspuud tuleb langetada talvel ja lehtpuud (jäetakse alguses laasimata) sügise alguses, kui need on veel täies lehes, siis aurustab lehestik puus üleliigse vee,” õpetab Uus. Iga kuivada lastud aasta suurendab märgatavalt ka materjali hinda, ent sellegipoolest jäetakse selline investeering materjali kogujate või selle töötlejate poolt enamasti tegemata.
Lindude- ja loomade pesitsusaegsete raietega kogume ehituspraaki ja kehva kvaliteediga ning keemilist immutamist vajavat puitu. Sellise puidu pakkumine õigesti varutud materjaliga samaväärsena eksitab tarbijaid ning vähendab kordades meie puidust kestvustoodete eluiga ja kvaliteeti.
Loe pikemalt Äripäevast.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele