Terras: 546 miljonit tuleb suunata põllumajandusse ja toidutootmisse
Valitsusel seisavad ees otsused Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2028–2034 vahendite kasutamise üle. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul tuleb Eesti põllumajanduse mahajäämust arvestav 546 miljoni euro suurune rahastusvõimalus suunata võimalikult suures mahus põllumajanduse ja toidutootmise investeeringutesse.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on Eesti riigiplaani maht järgmisel eelarveperioodil ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Sellest on põllumajanduspoliitikale ette nähtud vähemalt 1,59 miljardit eurot. Ülejäänud vahendite kasutamisel on liikmesriigil senisest rohkem otsustusruumi.
Eesti rahastusvalemi üks komponent on põllumajanduse otsetoetuste tase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Eesti puhul vastab selle komponendi rahaline väärtus ligikaudu 546 miljonile eurole. Tegemist ei ole Euroopa Liidu poolt põllumajandusele eraldi reserveeritud summaga, kuid Eesti saab ise otsustada, kui suures mahus kasutada oma täiendavat rahastusruumi põllumajanduse ja toidutootmise toetamiseks.
„Olen veebruarist öelnud, et Eesti peab selle võimaluse kasutama oma toidusektori investeeringuteks. Meie põllumajandusettevõtted ja toidutööstus konkureerivad Euroopa ühisturul ning vajavad investeeringuid tootmisvõimsusse, tehnoloogiasse, energiatõhususse, bioohutusse ja Eesti tooraine väärindamisse. Minu ettepanek on suunata 546 miljoni euro suurune rahastusvõimalus maksimaalselt nende eesmärkide täitmiseks,“ ütles Terras.
Avalikkuses kõlanud 295 miljoni euro suurune summa on ametkondliku ettevalmistuse käigus kujunenud esmane jaotusvariant. Valitsus ei ole otsustanud, et Eesti põllumajanduse ja toidutootmise investeeringuteks jääb järgmiseks seitsmeks aastaks 295 miljonit eurot. „Ametnike ülesanne on ette valmistada variante. Valitsuse ülesanne on teha poliitilised valikud. Seitsme aasta rahakasutuse puhul peab valitsus otsustama, millise investeerimisvõime anname Eesti toidutootmisele aastateks 2028–2034. Mina ei pea 295 miljonit eurot selleks piisavaks,“ sõnas Terras.
Minister toetab sektori nõudmist suurendada põllumajanduse ja toidutootmise investeerimisraha ning mõistab sektori kavandatud aktsiooni põhjuseid.
„Sektor küsib põhjendatult, milliste võimalustega peab Eesti toidutootmine järgmisele seitsmele aastale vastu minema. Toidujulgeolek ei sünni kriisi ajal. See sünnib varem tehtud investeeringutest, töötavatest ettevõtetest ja võimest Eestis toitu toota,“ märkis ta.
Euroopa Komisjoni ettepanek annab liikmesriikidele võimaluse kavandada järgmise perioodi raha senisest paindlikumalt ning osa hilisemaks planeeritud vahenditest põllumajanduse ja maapiirkondade vajadusteks varem kasutusele võtta.
„Meil ei ole põhjust jätta Eesti põllumajanduse konkurentsivõime parandamiseks loodud võimalust kasutamata. Valitsus peab selle valiku tegema enne, kui järgmise seitsme aasta rahajaotus paika pannakse,“ ütles Terras.
Sotsiaalmeedias märkis eile, 18. juulil, teema ära ka peaminister Kristen Michal:
546 miljoni küsimus Kuldvillakus.
Olen põllumeestega kohtunud varem. Tihemini neil külas, aga vahel on nad mul Stenbockis külas käinud.
Olen öelnud, et minu seisukoht on sama - see 546 m läheb põllumajandusse, toidutoomisesse. Seda seisukohta pole ma muutnud.
Ootan alati külla, põllumeeste (-ja naistega) kohtun heameelega, mulle on tublid ja ettevõtlikud inimesed ning puhas loodus sümpaatsed.
Seega, olete oodatud külla ja kui ise olen sõidus, külastan heameelega Eesti ettevõtjaid ja tootjaid. Eesti asi on parim, jõudu ja kena lähenevat pidupäeva!
Allikas: Kristen Michali facebook.
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele