Siitam-Nyiri sõnul on enamik neist pettused ja kelmused, mis on seotud Euroopa Liidu rahast antavate toetustega – sageli on tegu just põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pettustega.
Asekantsleri sõnul ennustas Euroopa Komisjon Euroopa Prokuratuuri (EPO) loomise ajal, et prokuratuuri pädevusse võiks kuuluda senise praktika järgi umbes 1000 asja viie aasta jooksul. Peaprokuröri Laura Codruţa Kövesi järelepärimiste põhjal sai aga järeldada, et novembri lõpus EPO alustamisel on laual juba umbes 3000 asja.
Kuna tööpõld võib olla suurem, kui arvati, on nüüd Siitam-Nyiri sõnul mureks eelarve: planeeritud eelarvega ei pruugi hakkama saada ja peaprokurör peab läbirääkimisi Euroopa Komisjoni ja teiste ametnikega, et eelarvet suurendada.
Mis on Euroopa Prokuratuur ning miks seda vaja on, rääkis Äripäeva hommikuprogrammis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri.
Intervjueeris Priit Pokk.
Kuula intervjuud siit: