Eesti puidutööstus on viimaste aastate kriisist suuresti kohanenud, kuid järgmise kasvusammu tegemist pidurdab ebakindlus tooraine, majanduskeskkonna ja investeeringute tasuvuse suhtes.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks on Eesti puidutööstuse suured investeeringud seisma jäänud, kuigi suurim kriis on sektori hinnangul juba stabiliseeritud;
  • kuidas kommenteerivad Alvar Mällo ja Hendrik Välja tooraine nappuse, marginaalide surve ja metsanduse ebakindluse mõju ettevõtete tulevikuplaanidele;
  • miks võib praegune investeerimiskeskkond viia selleni, et Eestis väärindatakse puitu vähem ja eksporditakse rohkem toorainet.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja näeb investeeringute langust suure probleemine.
  • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja näeb investeeringute langust suure probleemine.
  • Foto: Jarmo Järvsalu
Swedbanki metsa- ja puidusektori juhi Alvar Mällo ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Hendrik Välja sõnul on sektor leidnud uue tasakaalupunkti, ent suurte investeeringute jaoks napib kindlust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:28
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele