Baltic Vianco juht: kui sinikeel siia ei jõua, on oodata Eesti veiseliha nõudluse tõusu

Baltic Vianco oli taasiseseisvunud Eestis üks esimesi loomakauplejaid ning alates aastast 2006 on tänaseni ettevõttest läbi käinud umbes 230 000 looma – vasikaid, lambaid, nuuma-, tapa- ja tõuveiseid. Mustmaa sõnul on konkurents aastatega tihenenud, aga siiski on Baltic Viancol olnud au olla mitmete ajalooliste sündmuste eesotsas. Näiteks 2006. aastal loodi koos Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ja Rakvere Lihakombinaadiga Eesti esimene lihaveise kaubamärk Eesti Lihaveis, mille all müüdi Eestis toodetud kodumaist lihaveiseliha. Kuigi lihaveise toodete kogus oli Rakvere Lihakombinaadi tooteportfelli vaates väike, on Mustmaa tänaseni tänulik toonastele projekti eestvedajatele – lihakombinaadi liha tootejuhile Enn Tobrelutsule ja juhile Anne Merele, kelle toetusel sai Eesti tarbija teha esmatutvust kodumaise lihaveiseliha toodetega poelettidel.

„Seejärel tuli päevakorda uue turuna Türgi, mis segas oluliselt kaarte. Hoogustus uus trend lihaveisekasvatuses – nuumavasikate eksport. Türgi imporditoetuste toel oli nuumaloomade eest makstav hind suhteliselt kõrge, kasumlikum oli müüa noorloomad nuumale kui need kohapeal tapaküpseks kasvatada. Tagasihoidlik ostuhuvi tarbijate poolt ja teiselt poolt võimetus maksta õiglast hinda lihaveise kasvatajatele viis lõpuks projekti hääbumiseni. Vaatamata sellele, et esimene ettevõtmine läks aia taha, on oluline, et tarbija sai esmase teadmise lihaveise toodetest ja kasvatajad ning Baltic Vianco olulise kogemuse probleemidest ja võimalustest,” meenutab Mustmaa. „See oli ligi 15 aastat tagasi ja ajalugu kipub korduma. Kuigi palju on viimastel aastatel muutunud, on tänane olukord tollasele sarnane, sest ümber Baltimaade levib mööda Euroopat „sinikeel“. See on noorloomade hinnad Baltikumis, sealhulgas Eestis ajanud kõrgeks, nõudlus suureneb ja olukord mõjutab eeldatavasti järgmiste aastate tapaloomade saadavust ning veiseliha toodangu suurust. Võõrutatud vasikad on nõutud ekspordiartikkel. Kuigi pigem võiks kasvatada vasikad suureks Eestis, et teenida saaksid meie söödatootjad, kasvatajad ja tapamajad, on hetkel võõrutatud vasikate hind nii hea, et tapaküpseks kasvatamine ei kompenseeri pidamisele ja toitmisele kuluvat raha.”

Ta toob välja, et veel kriitilisem on seis seoses sinikeelega lambakasvatussektoris, sest näiteks Hollandis suri möödunud aastal 10% lambaid ehk ligi 50 000 looma, mis ületab Eesti lammaste koguarvu. „Lambakasvatajale on põhisissetulekuallikas tallede müük Kesk-Euroopasse, ent sinikeelest tulenevad võimalikud piirangud lõikavad selle võimaluse ära ja kahjuks arvestatavaid alternatiivseid turustamisvõimalusi Eesti-siseselt ei ole. Lisaks on lambapidajatel suur mure huntide sagenenud rünnakutega, aga hundiküttimine kaevati järjekordselt kohtusse. Viimased aastad on suurkiskjatele olnud soodsad ja nende arvukus on tõusnud, samas kui saakloomade kitsede ja metssigade arvukus on oluliselt langenud. Nii vaatavad murdjad aina enam farmide poole.”

Omalt poolt andis veiste vähendamisele hoogu 2023. aasta põuane suvi ja sellest tingitud söödapuudus. Samas kordab Mustmaa, et veiste ja veiseliha müümisega probleeme pole: aastaga on veise liha hind umbes 15% kõrgem ja nõudlust jagub. „Kui aga keegi oli juba mõnda aega olnud kahevahel, siis sellised tagasilöögid nagu söödahinna järsk tõus aitavad paraku kiiremini lõpetamisotsuse teha. Teiseks karmistuvad lihaveisekasvatajate keskkonnanõuded, nõudes lisainvesteeringuid. Optimismi vähendab ka ametnike bürokraatia ning see, et talupidajate keskmine vanus on suhteliselt kõrge ning nad ei jõua enam loomi pidada. Noorte seas pole aga paraku palju neid, kel oleks soovi tulevikku põllumajandusega siduda.”

Mustmaa lisab, et kirvena ripub pea kohal Euroopa Liidu poolt kavandatav määrus, mis toob uued regulatsioonid loomade transpordile. „Praktiliselt lõikavad kavandatud muudatused Eesti ära Kesk-Euroopast ehk põhiliseimast elusloomaturust, kuna asume nende jaoks kaugeimas nurgas, kus eksisteerib lisaks talvine aastaaeg. Loodan südamest, et kõnealuse dokumendi koostamisel osalevatel Eestit esindavatel ametnikel on piisavalt teadmisi, julgust ja läbirääkimisoskusi, et praegusel kujul see projekt läbi ei läheks! Vastasel juhul lõpeb Eesti elusloomade turg Kaunase linnapiiriga, normaalsel talvel ehk temperatuuriga alla viie miinuskraadi ei ole loomade transport võimalik ja keskmistest soojematel suvepäevadel ehk üle 30 kraadi saame loomi transportida ainult öösel. Selliste tingimustega loomade transpordi planeerimine ja korraldamine on võimatu. Mida see tähendaks meie loomakasvatuse jätkusuutlikkusele?”

Ta nendib, et 12 aastat tagasi alustatud Baltic Grassland Beef projekt on tõstnud teadlikkust jätkusuutliku lihaveisekasvatuse osas ja pakkunud olulist väljundit uutele eksportturgudele. „Kindlasti näeme läbi Baltic Grassland Beefi olulist realiseerimisvõimalust Baltikumi ja Eesti rohumaadel kasvatatud kvaliteetsele veiselihale. Oleme valmis turustama suuremaid koguseid ja pikas perspektiivis näeme turunõudluse kasvu. Anname endast parima, et Eesti rohusööjad saaksid õiglase hinnaga realiseeritud ja rohumaade potentsiaal mõistlikult kasutatud.”