27. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seoses Riigikohtu otsusega üleliigse laovaru tasu seaduse kohta, milles leiti, et Eesti siseriiklik õigusnorm on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, tunnistab amet kehtetuks need haldusaktid põllumajandustoodete, sealhulgas suhkru või muu üleliigse laovaru määramise kohta, mis on tehtud samadel alustel mille kohta Riigikohus lahendi tegi.

Riigikohus leidis, et Üleliigse laovaru seaduses sisalduv (ÜLTS § 6 lg 1) kohustuse mahu tuvastamise metoodiline alus on liiga jäik ja ei võimalda arvestada konkreetsete isikute eripärasid, mistõttu ei ole seadus selles osas kohaldatav. Maksu- ja tolliamet leiab, et on ebaotstarbekas laskuda edasistesse vaidlustesse üleliigse laovaru tasu määramise asjades, kuna Riigikohus eespoolmainitud otsuses väljendatu kohaselt ei ole ÜLTS § 6 lg 1 märgitud koefitsienti 1,2 kasutades võimalik jõuda objektiivse tulemuseni ülekandevaru ja üleliigse laovaru tuvastamisel. Kehtetuks tunnistatavate aktide alusel tasutud summad tagastatakse.

Juhtudel, kus haldusakt ei tugine ÜLTS § 6 lg 1 alusele, analüüsivad põllumajandusministeerium ja Maksu- ja tolliamet ülekandevaru ja üleliigse laovaru määramise ning üleliigse laovaru tasu määramise otsuste kooskõla Riigikohtu seisukohtadega selleks, et veenduda, kas nendes aktides toodud metoodiline alus on olnud piisav, et jõuda õiglasele tulemuseni.

Amet juhib tähelepanu, et ettevõtjail, keda viidatud vaidlused puudutavad, tuleks arvestada asjaoluga, et Riigikohus on välja toonud võimaluse üleliigse laovaru tasu seaduse on täiustamiseks. Juhul, kui seda tehakse, võidakse haldusorganite poolt tuvastatud ja tuvastatavate asjaolude pinnalt esitada uued nõuded.