15. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puu- ja köögivilja sektori reformiga jätkati 2003. aastal Luksemburgis kokkulepitud ühise põllumajanduspoliitika reformi printsiipide ellurakendamist. Reformi peamisteks eesmärkideks on sektori konkurentsivõime tõstmine, jätkusuutlikkuse tagamine, kriisidest põhjustatud tootjate sissetulekute kõikumiste stabiliseerimine, puu- ja köögivilja tarbimise edendamine ning samuti suurendada keskkonnameetmete osatähtsust.

Konkurentsivõime suurenemine tagatakse toetuste suurema lahtiseotusega tootmistest, töötlevale tööstusele mõeldud toetusest loobumisega peale 4-5 aastast üleminekuperioodi. Jätkusuutlikkust tõstetakse läbi tootjaorganisatsioonide keskse rolli suurendamise, muutes nende loomist tootjatele atraktiivsemaks. Samuti rõhutatakse keskkonnameetmete suurenemise osatähtsust Euroopa Liidu ühiseelarvest finantseerimisel. Tootjaorganisatsioonile on pandud ka keskne roll kriisiolukordade ärahoidmisel ning haldamisel nii selleks määratud avaliku sektori raha kasutamisel kui ka erasektori rahaliste vahendite kaasamisel.

Kindlasti on väga oluline Euroopa Komisjonile tehtud ülesanne tulla välja „koolipuuvilja programmi” ettepanekuga, mis on mõeldud laste tervislike toitumisviiside arendamiseks.