16. oktoober 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi miljardilised toetused peegelduvad suurenenud investeeringutes, maakasutuses ja kasvavas lisandväärtuses, näitas riigikontrolli audit, et finantsperioodil 2007–2013 makstavad toetused ei paranda põllumajandustootjate tootlikkust sedavõrd, et nad suudaksid konkureerida teiste ELi põllumeestega.

Ligi 70% praegu tegutsevatest põllumajanduslikest majapidamistest satub eelseisvatel aastatel tõsistesse raskustesse. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata vaid viiendik, leiab riigikontroll.

Riigikontrolli hinnangul võivad paljud väikese ja keskmise suurusega tootjad sattuda raskustesse juba lähiaastatel. Kõiki põllumajanduslike majapidamiste suurusrühmi hõlmanud analüüs näitas, et tootjate probleemid leevenduvad toetuste mõjul aastani 2010, seejärel langevad enam kui pooled, enamasti keskmise ja väikese suurusega tootjad, põllumajanduslike majapidamiste konkurentsist välja.

Põllumajandussektori konkurentsivõime tervikuna on kehv. Tulemusnäitajate (saagikus, produktiivsus, lisandväärtuse loomine) poolest jääb Eesti Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest (nn EL-15) mitu korda maha. Efektiivselt suudavad toota vaid suurettevõtjad.

Eesti põllumajanduses on ka tööjõu tootlikkus väga väike: 10 korda väiksem kui Hollandis ja 5 korda väiksem kui EL-15 keskmine (2004. a andmed). Võrreldes teiste ELi riikidega on Eestis tööjõu tootlikkus suurem vaid Läti ja Leedu tööjõu tootlikkusest.