Eesti põllumajandus kriisiseisus, kuid kiiret abi pole

Põllumajandusminister on enda sõnul arutanud pangaliiduga kevadkülvi krediteerimist, mille käigus annaks riik pankadele teatud hulga raha, et nood seda põllumajandustootjaile edasi laenaks.

Ühtlasi taotleb ministeerium Euroopa Komisjonilt luba põllumajandustoetusi tavapärasest varem välja maksta, rääkis Seeder. Hetkel on asi kirjavahetuse staadiumis. Eesti esitas taotluse 2. veebruaril ja komisjon võib seda enne vastuse andmist kaks kuud menetleda.

Eesti suurim probleem on praegu aga pigem selles, et riik ei tohi põllumehi nii palju toetada kui näiteks Soome ja teised vana Euroopa maad. Seeder ütles, et kui Soome Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimisi pidas, kauples ta endale rohkem mängumaad, kui Eesti seda sai. Seega ei saa riik oma põllumeestele abi anda, isegi kui raha oleks selleks olemas.

Vastates riigikogulase Arvo Sarapuu küsimusele, ütles Seeder, et Eesti maksis need toetused juba välja, mida Läti põllumehed praegu saavad.

Kui 1998. aasta kriisi tulemusel lõppes Eestis 30 000 lehma elu, siis möödunud aastal läks tapamajja 5000 piimalehma. Riigikogu liige Jaanus Marrandi muretses, et Eesti piimatoodete ekspordipotentsiaal langeb sellega seoses ära.

Seeder tunnistas, et lehmade arvu vähenemine ja keeruline olukord eksporditurgudel valmistab ministeeriumile muret. "Kõik hakkab pihta eksporditurgudest, pole mõeldav, et eestlased hakkaks oluliselt rohkem piimatooteid tarbima kui praegu," sõnas minister.