Eesti, Läti ja Soome teadlaste ning praktikute koostöös valmis uus käsiraamat, mis pakub veisekasvatajatele ajakohaseid juhiseid kvaliteetse silo tootmiseks keskkonnasäästlikult ja majanduslikult jätkusuutlikult. Väljaanne koondab uusimad teaduspõhised soovitused söödatoomise korraldamiseks erinevates kliima- ja mullatingimustes ning erineva profiiliga farmides.

- Silotootmine Lääne-Virumaal.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Käsiraamat loodi rahvusvahelise koostööprojekti “Sustainable Silage” raames, mida kaasrahastati INTERREG Kesk-Läänemere programmi 2014–2020 vahenditest. Projekti partnerid olid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool, Läti Farmerite Parlament, Läti Biomajanduse ja Tehnoloogia Ülikool, Lääne-Soome ProAgria ning Soome Loodusvarade Instituut.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vaata ka galeriid infopäevast!
Keskkonnahoidlik silo on piimatootmise konkurentsivõime alus – seda rõhutati jätkusuutliku silotootmise infopäeval, kus põllumeestele ja teadlastele tutvustati värskeid katsetulemusi, uut praktilist käsiraamatut ning uuenduslikke lahendusi alates droonidest kuni põllumajandusrobotiteni.
Aasta 2023 oli rohusilo tootmiseks 5 viimase aasta kõige kehvem, aga maisisilole 10 aasta parim - võtab möödunud silotootmishooaja kokku Smartfor OÜ põllumajandusnõustaja Kristiina Märs.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.