16. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Maaülikooli spetsialistid aitasid PRIA-l 33 esitatud projekti nii erialasest kui ehituslikust küljest ekspertidena hinnata. Kokku vastas nõuetele 21 projekti, kahele paremusjärjestuses lõppu jäänule ei jätkunud selle taotlusvooru eelarves raha. Toetussummad jäävad vahemikku 0,4-8 miljonit krooni.

Koos omaosalusega planeerivad kala- ja vähikasvatajaid teha oma vesiviljelusettevõtteis vähemalt 254 miljoni krooni ulatuses investeeringuid.

Toetusi määrati kaheksast maakonnast laekunud projektidele ning kõige rohkem on neid Saaremaalt - kuus. Saaremaale tuleb nii siia-, forelli- kui vähikasvandusi; toetus läheb tiikide kaevamiseks, hoonete ja rajatiste ehitamiseks ja seadmetega varustamiseks.

Tartumaal rahastatakse nelja projekti, Lääne-Virumaal kolme, mujal üht.

PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves ütles, et heakskiidu said 10 juba tegutseva vesiviljelusettevõtte projekti, ülejäänud on alustajad. Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 meetmena oli vesiviljeluse investeeringutoetuse käesolev taotlusvoor esmakordne, varem sai analoogset toetust Riikliku arengukava põhjal.

Vesiviljeluse investeeringutoetus näeb ette, et toetusesaajal tuleb projekt kahe aasta jooksul ellu viia ning raha saab ta kätte pärast kuludokumentide esitamist ja objekti kohapealset kontrolli. Enne toetuse väljamaksmist on PRIAl õigus tellida vajadusel ehitushindade ja projekti tasuvuse kohta ekspertiis ja mitterahuldava tulemuse korral toetuse summat vähendada. Kui toetuse abil rajatakse tiike, siis tuleb taotlejal enne nende veega täitmist PRIAt teavitada, võimaldamaks kontrollida tiikide seisukorda enne täitmist.

PRIA on toetanud üheksa aasta jooksul Eesti põllumajandust, maaelu ja kalandust kokku ligi 15 miljardi krooniga, käesoleva aasta toetuste eelarve on 4,65 miljardit krooni.