Metsavedajad kritiseerivad Partsi otsust
Kuigi majandusminister Juhan Parts
tõstis kuueteljeliste autorongide täismassi piirangu 40 tonnilt 44 tonnile,
on endiselt 6- või 7-teljelised metsaveoautod sunnitud sõitma väiksema koormaga,
kui nende tehniline konfiguratsioon ette näeb, pahandab Eesti Metsatööstuse
Liit.
Majandusminister Juhan Parts allkirjastas 5. juunil määruse, millega tõusis kuue- ja enamateljeliste autorongide lubatud tegelik täismass siseriiklikul veol 40 tonnilt 44 tonnile.
Eesti Metsatööstuse Liidu hinnangul on tegemist muutusega küll õiges suunas, kuid liiga väikesega (10%), et see saaks avaldada olulist mõju. EMTLi taotletud massipiirang mitte alla 52 tonni oleks andnud märgatavamat efekti metsa- ja transpordisektorile.
Hoolimata kaalupiirangu tõusust on endiselt nn Skandinaavia tüüpi rohkemate telgede ja paarisratastega veokid asetatud ebavõrdsesse seisu. Samasugune massipiirang 44 tonni kehtib ka 5-teljelistele konteinerveokitele, aga metsaveoautod on reeglina 6- või 7-teljelised. Metsaveoautode puhul on tegemist spetsiaalsete autodega, millal on lisaks suuremale telgede arvule ka paarisrattad, mis vähendavad erisurvet teedele.
Näiteks Soomes ja Rootsis sõidavad 7-teljelised veokid 60 tonnise täismassiga, mis annab suuremat tööefektiivsust: erinevalt Eestist, ei toimu seal poole koormaga sõite.
Eesti Metsatööstuse Liidu seisukoht on, et massipiirang 52 tonni või rohkem on kasulik nii metsasektorile kui ka muudele sisevedudele, sest sama kaubahulga transportimiseks tuleb sõita vähem arv kordi. Sellega väheneb tühisõitude arv ning koormus teedele. Hinnanguliselt võiks täismassi tõusul 60 tonnini ainuüksi metsavedudel kokku hoida üks miljard krooni aastas. Efektiivsem transport ja madalamad veokulud on kogu riigi majandusele kasulik.
