Siiski tõdes ta, et hiidkoguse Soomest saabudes jääb Eestis olevatest viljaveoautodest puudu. Seega tuleb masinaid Lätist juurde laenata. Liiatigi kui vahel on mitu korda väiksemategi viljavedude puhul tulnud lõunanaabrite poole pöörduda.
"See on ju nagu kink ülevalt poolt," rõõmustas EST-Trans Kaubveod ASi omanik Sulev Saareväli Soome lahe põhjakaldalt enneolematu viljakoguse sissevedamise võimaluse üle.
Firmaomanik andis endale aru, et ehkki praegu veel toppab soomlaste sadamaisse 5000 autoga kohale toodud vili mingi sealse riigi otsuse taga, on see ühel hetkel siiski Eestis. Ja siis tuleb vedajail valmis olla.
"Selge, et viljakuhjasid sadamakaidele ei tehta. Seega tuleb need sihtkohtadesse viia," vaagis ta avanevaid võimalusi. "See võimalus teeb kõikidel vedajatel meele rõõmsaks eriti nüüdses majandusolukorras - mis siis, et see võimalus on vaid ühekordne. Ootame taevamannat."
"Ma ei tea, kellega on kokkulepped sõlmitud," tunnistas Eesti Raudtee juhatuse liige Priit Haller teadmatust Soomest saabuva vilja saatuse kohta.
Tema sõnul pole raudtee poole sel teemal küll keegi pöördunud. Samas uudis vilja tulekust on talle teada, kuid siiski vaid ajakirjanduse vahendusel.
Kui vili peaks laaditama Muuga Sadamasse, siis pole raudteel tema tõdemusel enam midagi teha.
taust-Tegemist on 2008. a sügisel koristatud viljaga, mida on põhjanaabrite juures ladustatud 225 000 tonni, edastas turunsanomat.fi.
-Tuleva aasta veebruaris peaks põhjanaabrite juurde ladudesse jõudma enneolmatud 600 000 tonni vilja. Sellele aga ei leidu ruumi, sestap pidaski Soome Euroopa Komisjoniga viljateemal eelmisel nädala nõu.-Et mahukaks viljaveoks on vaja komisjoni nõusolekut, saadakse vedude katteks euroliidult 4 miljonit eurot toetust.-Viljakaubanduse asjatundjate sõnutsi on lühikese ajaga 200 000 tonni vilja vedamine enneolematu. Seni peeti suurvedudeks 70 000-80 000 tonni teisaldamist. Seoses suuroperatsiooniga räägitakse sõltuvalt alusest 50-100 laevalastist. Enne laevade lastimist on vili sadamatesse veetud 5000 autokoormaga.