9. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Isiklikult pean kvoodi jagamist mõistlikuks, see annab kõigile piirkondadele võimaluse paremini oma tööd planeerida sõltumata sellest, milline on aasta ja kuidas see kala parasjagu liigub,” ütles ajalehele Oma Saar keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome.

Soome sõnul on maakondlik kvoot eelkõige kasulik saarlastele, sest ilmastikutingimuste tõttu jõuab räim sageli kõigepealt Pärnu randa ja enne kui kala Saaremaa vetesse jõuab, on lõviosa Liivi lahe räime-kvoodist pärnakate poolt juba välja püütud, ning sama olukord on ka Liivi lahes olevate väikesaarte Kihnu ja Manijaga.

Aastase lubatud saagi kehtestamine piirkondade kaupa annab kaluritele kindlustunde, et ükski maakond ega väikesaar ei jää kalast ilma, sest keegi teine ei tohi nende osa välja püüda.

Ain Soome tõdes, et praegu kooskõlastusringil oleva kalapüügiseaduse muutmise seadusega luuakse kvoodi jagamise võimalus, ent selle kasutamine sõltub juba kalurite kokkulepetest.