Autor: Kadrin Karner • 8. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on laiskadele õnn, kes ei ole end kindlustanud ja lukku pannud. Kui ma oskaks nii hästi börsi ette näha siis ma ju põllumees ei oleks. Siis ma võiks börsil töötada,“ rääkis Pärnpuu ja lisas, et paljud on siiski juba enne Venemaa teraviljaekspordi keeldu ja hinnatõusu oma vilja maha müünud nagu nemadki.

„Meie jaoks on hinnad juba ammu lukus. Antud hetkel ei muuda seda miski, vili on börsil maha müüdud,“ selgitas ta pärimise peale, kas Eesti põllumees ka suurest hinnatõusust ka paremat elu maitsta saab.

Kas Eestis võib teraviljast ka puudus kätte tulla? „Kõik võib juhtuda. Kui eksportijad, kes on eellepingu sõlminud või kes täna head hinda pakuvad, otsustavad vilja välja viia siis on vili välja viidud,“ vastas Pärnpuu, kes siiski toonitas, et tegelikult ei ole suured hinnakõikumised kellelegi kasulikud. Sellest tahavad tema sõnul osa saada kõik ning nii kui kuskil hind tõuseb, tõusevad kohe kütused, väetised, masinate hinnad.

Uurides teraviljakasvatajalt, kas nüüd läheb ka toit kallimaks, vastas Pärnpuu, et kindlasti läheb. „Kevadel oli jutt, et Euroopa Liidul on nii suured teraviljavarud, et vilja hind iialgi ei tõuse. Kus need suured varud nüüd on?,“ küsis Pärnpuu.

Ta rääkis ka, et mõned pikemate lepinguteta ja hinnatõusust hirmul seakasvatajad on ühendust võtnud, et veel kiirelt praeguselt hinnatasemelt loomadele vilja soetada. „Kui hind oli madal siis lootsid nad, et saavad seda odavamalt Venemaalt ja Ukrainast. Nüüd kui sealt ei saa, siis küsitakse, kas on müüa,“ rääkis ta.