Narva Elektrijaamad: sooja vee olemasolu on kalakasvataja äririsk

Tuurakasvataja OÜ Störfisch saab elektrijaamast tulevat sooja vett kasutada tasuta. Kui aga kunagi tekiksid sinna kümned kalakasvandused, kas siis ka nemad saavad sooja vee tasuta?

Eesti Elektrijaam (EEJ) kasutab jahutusveena vett Mustajõest ja Narva jõe vett EEJ juurdevoolukanalist. Jahutusvett kasutatakse auru kondenseerimiseks elektrijaama kondensaatorites ja selle tulemusena on elektrijaamast väljuva vee tempreatuur 5-10 kraadi kõrgem kui siseneva vee temperatuur. Jahutusvesi võetakse jõest ja lastakse sinna tagasi tema keemilist koostist muutmata ja see vesi ei vaja puhastamist. Selline olukord loob soojaveekanalis soodsad tingimused kalakasvatusele, lisaks jääb veekanal ka talveperioodil jäävabaks.

Vastavalt keskkonnalubadele võivad Narva elektrijaamad kasutada jõevett jahutusveena ja NEJ ei müü ega või müüa kanalist vett. Kalakasvatusfirma kasutab soojaveekanalist vett vastavalt ettevõttele antud keskkonnalubade raames (nt vee erikasutusluba) ning tasub selle eest keskkonnatasusid.

Kuna kanal asub NEJle kuuluval maa-alal, tuleb kalakasvatajal sõlmida NEJga servituudileping, et ta saaks ehitada vajaliku (toru)ühenduse kanalist sooja vee võtmiseks. Kui kalakasvataja esitab NEJle vastava taotluse, millest täpselt ja üheselt selgub juurdepääsu vajadus, ning vee võtmine ei takista NEJ tootmistegevust ega kahjusta keskkonda, ei näe NEJ põhjust mitte anda oma nõusolekut. 

Kui kauaks ajaks tagate sooja vee ehk kas elektrijaamad võidakse kunagi sulgeda, näiteks kui Eestisse rajatakse aatomielektrijaam?

Kui Eestisse rajataks aatomielektrijaam, siis sõltuks nii Eesti elektrijaama, kui ka teiste elektrijaamade töö elektriturul antud hetkel olevatest tingimustest ja täna on seda raske täpselt prognoosida. Võimalik, et elektrijaamade töö hakkab olema tsükliline ja see muudaks ka soojaveekanalites liikuva vee koguse ja temperatuuri tsükliliseks.