20. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Noh, kui pakkumine ületab nõudlust, võiks hinnad natuke langeda. Kindlasti oleme huvitatud täiendavast sealiha ostust, kui hinnad meile sobivad. Praegu on olnud nii, et Eesti tootja tahab sealihast rohkem saada, kui siinsed lihatööstused maksta suudavad ja Venemaal makstakse liha eest rohkem," selgitas Parik kujunenud olukorda.

"Numbritest (õigest hinnast – toim) on keeruline rääkida, ka ei osta me elusat siga, sest meil pole tapamaja. Ostame, kas rümpa või maksame eluskaalu eest ning korraldame tapmise ise," hakkas ta samas pisut keerutama, kui Äripäev küsis, millist sealiha hinda tööstused õigeks ja õiglaseks peavad.

"Erilist survet veel ei ole, tundub, et vähegi müügikõlblikud sead on enne piirangu kehtimist Venemaale ära müüdud," ütles Parik selle kohta, kas kohalikud tootjad on talle sealiha juba pakkumas käinud. Sealiha Venemaale müüjaks on tema sõnul valdavalt need, kes pole seotud Atria ega Rakvere Lihakombinaadiga, mis on seakasvatajatega pikaajalised lepingud sõlminud.

Parik märkis, et praegune Venemaa impordikeeld puudutab vaid väheseid riike – Eestit, Soomet ja Lätit. Kuuldavasti tahab Venemaa saavutada järeleandmisi läbirääkimistel WTOga.