28. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Võiks ju unistada palju, kuid peame arvestama, et järgmisel aastal on tegemist defitsiidiga eelarvega, see tähendab, et elame reservide arvelt,“ tunnistas Seeder.

Kõige olulisem prioriteet oli Seedri sõnul nn üleminekutoetus ehk siseriiklik juurdemakse 2013. aastal. Esialgselt polnud see ministri kinnitusel eelarvesse kavandatud, sest Euroopa Komisjon ka ei lubanud nn uutel liikmesriikidel tuleval aastal toetusi maksta. „Komisjoni otsus tuli alles suvel ja siis tuli meil eelarvesse see raha leida. Leidsime, ja see 24,3 miljonit eurot pole taskuraha,“ rääkis minister. Tema sõnul suudab riik seda maksta lubatud maksimaalses ulatuses, mis on poliitiliselt ja ka majanduslikult sellele sektorile väga oluline.

Küsimusele, mille arvelt see raha viimasel hetkel leiti, vastas Seeder, et maksumaksja raha arvelt. „Valitsuskabinetis polnud nii, et vastandati näiteks õpetajate palgad ja põllumajanduskulud. Istuti laua ümber, reastati prioriteedid ja vaadati võimalustele näkku,“ kinnitas ta. 

Teiseks on Seedri kinnitusel tuleva aasta eelarvesse planeeritud riigi kaasfinantseerimisi kõikidele maaelu arengukava toetustele, mida sektor suudab ära kasutada.

Kolmas valdkond on Seedri sõnul põllumajandusteadus, mis hõlmab ka haridusministeeriumi ja Eesti Maaülikooli. „Kavatseme tõsta meie valitsemisala teadustöötajate palka, sest praegu on see alla igasuguse arvestuse. Palgatõus jääb umbes 20% kanti,“ lausus Seeder lisades, et juba on alustatud ka asutuste töö reorganiseerimisega.

Seeder tunnistas, et väga palju jääb siiski ka tegemata. Näiteks oleks tema sõnul tarvis suurendada põllumajanduse rakendusuuringud ja teha investeeringuid maaparendusse. Kindlasti ka palgad vajavad tõstmist, sest need on ikka nigelad, lausus Seeder.