Sõlmiti toidujulgeolekut käsitlev koostööleping

"Kohalikule toidule orienteerumisel on mitu selget eelist, alustades juba kohaliku tootja toetamisest ja ökoloogilise jalajälje vähendamisest kuni toidujulgeoleku saavutamiseni välja," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. "Mida rohkem on meil välja kujunenud oma kohalikud toiduvõrgustikud ja varustuskanalid, seda vähem oleme kriisi olukorras sõltuvad välismaailmast. Parim toidujulgeolek on see, kui oleme taganud põhitoiduainetega isevarustatuse taseme."

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles pressikonverentsil, et kaitsevaldkonnas on toiduga varustamine hästi korraldatud. „Kaitsevägi toitlustab igapäevaselt keskmiselt 4000 inimest ja kasutab 80 protsendi ulatuses Eesti toorainet. Samuti on kaitseväel sõjaolukorraks vajalik toiduvaru, mis tugineb võimalikult suures osas Eesti toodetel,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et ministeeriumide koostöö kogu Eesti rahva toidujulgeoleku tagamisel on mõistlik. „Kaitseministeerium saab jagada kogemusi toitlustuse korraldamisest oma valitsemisalas, koguste arvestamisest ja logistikast,“ rääkis kaitseminister.

Toidujulgeolek on riigi julgeoleku lahutamatu osa. Elanike stabiilne varustamine toiduainetega vajab kaitsetööstuse liidu ja põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul selget tegevuskava nii rahu- kui ka kriisiajal, et toime tulla väiksemate ja suuremate eriolukordadega (nt lumetorm, füüsiline blokaad riigipiiridel vms), mis takistavad tavapäraste tarneahelate toimimist.

EPKK juhataja Roomet Sõrmus tegi pressikonverentsil ettepaneku toidujulgeolekut käsitleva osa integreerimiseks riigi kaitsestrateegiatesse ja –arengukavadesse. „Samuti tuleb uue maaelu arengukava raames ette näha meetmed, mis aitavad arendada põllumajandus- ja toidutootmist ning järele aidata neid põhitoiduainete tootmise valdkondi, kus Eesti täna ei suuda tagada isevarustatust,“ lisas Sõrmus.

Projektiga oodatakse liituma toidutootmise ja -julgeolekuga tegelevaid organisatsioone ja ettevõtteid.