Saadikud nõuavad põhjaliku reformiga ülepüügi lõpetamist

Ligi veerand kogupüügist on oma suuruse või kalaliigi tõttu nn soovimatu püük ning need kalad lastakse vette tagasi. Paraku enamus tagasi lastud saagist sureb. Sellise raiskamispraktika lõpetamiseks soovivad saadikud alates 2014. aastast sisse viia üldise lossimiskohustuse ning kehtestada selge ajakava selle elluviimiseks.

Lossitud püük, mis on alamõõduline, võidakse kasutusele võtta mujal kui inimtarbimises. Liikmesriikide ülesanne on tagada kalalaevade nõuetekohane saagi käitlemine.

Alates 2015. aastast ei tohi liikmesriigid määrata kalapüügi kvoote, mis ei võimalda kalavarude jätkusuutlikku saagikuse tagamist. Kalurid peavad arvestama jätkusuutliku saagikuse tagamise nõudega, mille kohaselt ei tohi kindlat kalaliiki püüda rohkem kui on selle liigi reprodutseerimisvõime ühe aasta kohta. Tänase hääletuse üks eesmärke oli saavutada hiljemalt 2020. aastaks kalavarude taastumine tasemel, mis on jätkusuutlik ka tulevikus. See peaks tagama suurema kalavaru, parema saagikuse ja seega rohkem töökohti.

Kalanduspoliitika reform tugineb tulevikus mitmeaastasele kalavarude planeerimisele, mis kindlustaks kalanduspoliitika jätkusuutlikkuse. Pikaajaline tegevuse planeerimine peaks parandama ka turu etteaimatavust, mis omakorda aitab kaasa kalandussektori investeeringute ning planeerimise parandamisele. Mitmeaastased plaanid peavad tuginema usaldusväärsetele teadusuuringutele, mida liikmesriigid on kohustatud koguma ja avalikustama.

Parlament alustab läbirääkimisi nõukogu ja komisjoniga enne reformiplaani teist lugemist. Euroopa Liidu eesistujariik Iirimaa on mitmeid kordi väljendanud oma soovi saavutada kokkulepe juuni lõpuks.